kolmapäev, august 09, 2006

plussssssssss

mul on kehvad lood, jälle kilo seljas tagasi.
Anu siin räägib kepikõnni-imest ja tõesti-tõesti, ma pole kordagi keppi kõpsutanud. Rattaga olen sõitnud küll, eile nt 30 kilti, aga pärast seda ma söön ja joon ikkagi looma moodi, seega pole kedagi muud süüdistada kui oma lõpmatut isu ja magu. Aga ma püüan...
Ja kaalulangetajaid ma ei unusta!

Sildid:

kirjutas Kajakas 10:36 AM

2 Comments:

  • ehh, kajakas :)
    lohutan sind väga trafaretselt ja kõikide kaalulangetajate lohutusfaktiga, et lihased kaaluvad rohkem kui rasv :) niiet pole ullu midagi ma arvan.
    suure söömaga võitlemine on muidugi nukralt vaevanõudev töö. kui ümberringi on ometi nii palju maitsvaid asju. mina tuletan viimases hädas endale oma peegelpilti meelde... ja kaalunumbreid ka. vahel aitab.
    aga tegelt, minu teada söövad lapsed õpetajate närve koolis. tee neile ettepanek hävitada liigseid kilogramme?

    By Blogger luize, at 09 august, 2006 13:33  

  • Paistab, et minu kaal nõuab samuti varahommikuste kepikõnnitraditsioonide taaselustamist. Noh, kui mitte enne, siis alates septembri keskpaigast kui ma suvilast linna tagasi kolin - sest parim motivaator on ju hea seltskond ;-)

    By Blogger Aari, at 09 august, 2006 14:25  

Postita kommentaar

<< Home