Anu annab aru!

Hmm, ma ei teagi, kas nüüd rõõmustada või mitte. Sest kaal näitas täna hommikul 69,5 kg. See on vähem kui eile ja üleeile (70,5), kuid samas jääb mu traditsioonilise kaalukõikumise (71-69,5) piiridesse...

Ma olen kaks päeva raske jalutuskäigu teinud, rasket vankrit läbilõikavas tuules enda ees lükanud nii et nahk märg...
Ma pole 2 päeva peale kella 6 õhtul söönud (v.a. üks pisike tükk Kinder Buenot eile õhtul...)
Ma olen hommikuti söönud maksimaalselt 2 võileiba ja pigem söönud Kellogsit piimaga.
Olen rohkelt vett joonud.
Olen 3 toidukorra asemel lõunasöögi kahes jaos söönud.

No ma olen tubli olnud, ausõna, igasugu dieettoite valmistanud ja puha. Aga ju ma siis olen ikka liiga palju söönud. Täielik anorektiku jutt, eksole:) Aga anoreksiast on asi kaugel, ma olen 165 cm pikk ja mu ideaalkaal peaks olema 55 kg? Peale esimest last võtsin 10 kg alla, kaaludes umbes 57-58 kg, seega ma tean, et isegi 69,5 kg on minu jaoks liiga palju.
Seega - nädala lõpuni püüan võetud kurssi hoida, kahjuks ei saa vist jalutamas käia pikkade tööpäevade tõttu, kuid ma püüan. Ämma tehtud ahvatlevatest õhtusöökidest proovin hoiduda. Valetan talle, et pidukleit ei lähe selga, aga peole vaja minna, äkki ta siis ei arva, et tema tehtud toidud mulle ei maitse:)
Ja reedel ma loodan siit, armsad kaaslangetajad, teilt inspiratsiooni ja tuge leida, et mitte end taaskord nädalavahetusel käest lasta! Kui mu kaal peaks juba alla 69 kg maagilise piiri langema, tähendaks see, et ots on langetamises lahti tehtud!