Avastatud kurb tõde

Et - kui sa tahad kaalust alla võtta, peadki pühapäeva õhtul tühja kõhu peale vett larpides mõtlema, milline ülekohus see on, et isegi pühapäeval ei saa sa enam süüa seda, mida hing ihaldab...
AGA - siis meenub, et sul targu polegi külmkapis midagi maitsvat, või isegi ei tuleks see "millegi maitsva endale lubamine" JUBA ENAM kõne allagi - ma mõtlen siniseid Jänksi kohukesi või... ükskõik mida.
Kui tulevad "patused" mõtted, lähen ja joon veel ühe klaasi vett ja mõtlen millelegi muule.
Eile käisime sünnipäeval, kus oli megakringel - sees juust ja suitsuvorst ning kindlasti mitu pakki võid ja peal röstitud päevalilleseemned. MMMMmmmm... Ma sõin ühe tüki. Kõht sai täis. Õhtuks tegin puljongikuubikuga maitsestatud vees keedetud külmutatud brokkolit, lillkapsast ja pisikesi piklikke porgandeid. Ülinämm.
Ja täna hommikul oli maagiline 68 kg käes:) Täitsa sportlik hasart on tekkinud, kas saan äkki ka 67 peale? Kusjuures põhimõtteliselt ma olen söönud kõike. Ükspäev isegi lapse tehtud küpsiseid, ja üsna mitu. Ja šokolaadi kah. Ja sporti pole ka nagu teinud. Järelikult - tuleb süüa tihti, aga vähe korraga. Ja mitte peale 6.