Alla ei anna!

Alla ei anna ei kaalunumber ega mina. Nii et seis sama. Nüüd hakkab ehk asi paremuse poole liikuma, sest täna hommikul sai üle mitme nädala jälle Kalamaja pargis kepikõnniring ette võetud ja oli mõnus tunne küll. Hea seltskond annab hommikusele tiirule palju juurde, üksi ju ei hakkaks mööda raudteetammi üles-alla turnima ja muidu imelikke haake tegema. Täna aitas pulsi hoogustumisele kaasa üks röökiv koeraomanik oma suure tigeda koeraga, kes väga ähvardavalt ettearvatamatus suunas tuiskas - me ei saanudki peremehe rämedalt karjuvast kõneviisist aru, kas ta ässitab koera kallale või kutsub teda korrale. Igatahes kulus nii kaloreid kui ka närvirakke, edaspidi tuleb vist muu koht valida kepikõnniks.

Anu märkus kõhulihaste harjutuste osas väärib järgmist. Pean midagi välja mõtlema, sest hommikuse kepiringi raames ei taha päris pargimurule pikali visata ja matti ei viitsi kaasa vedada. Õhtul kodus? Elame, näeme.

Eile leiutasin täienduseks nn 0-punkti supile ka 0-punkti ahjuvormi, mida on hea ilma ebameeldivate tagajärgedeta õhtusöögiks manustada - laon ahjuvormi läbisegi tomati-, suvekõrvitsa- ja küüslauguviilud, lisaks ohtralt basiilikut, natuke soola ja peale u 1 kl tomatimahla ja 25 min 200 kraadises ahjus. Pärast võib veidi parmesani peale riivida ja viilu sepikut peale haugata, see annab siis natuke toekamat lisa.