Virgutusvõimlemine

Niisiis, käisin pühapäeval Pilateses ära. Mõnus trenn, sihuke vanainimesele sobilik, ses mõttes et ei mingit kargamist, aga pingutama peab küll.

Teisalt olin isegi pisut pettunud, sest paljusid harjutusi teadsin varasematest võimlemisprogrammidest ja igasugu teraapiatest... noh, see on hea tegelikult. Et jääb paremini meelde. Ja mul on nagu kusagilt meelde jäänd, et treener peab seal ringi käima ja kõiki sättima, et nad harjutusi õigesti teeksid. Aga see küll ei käinud. Muidugi, inimesi oli palju kah, üks meeski naiste seas :)

Ma olin strateegiliselt vales kohas, ses mõttes et oleks kohe esiritta pidand trügima, sealt neljandast ei näind hästi harjutusi.

Positiivne oli see, et ma jõudsin kenasti kõiki asju teha, vähemalt mulle tundus nii, et tea, kuidas kõrvalt paistis. Sellepärast olekski taht treeneri juures vahtimist. Aga paistab, et muust treneerimisest on ikka kasu ka old, päris puss tunne ei olnudki.

Peale trenni oli tunne energilisem kui tavaliselt füüsilise pingutuse järel on. Tore. Tahan kindlasti tagasi minna, et siis püüda ikka juurutada seda kodus võimlemist kah... ehkki ei viitsi ju...

Kaaluga on nii ja naa. Pigem seisak kui edasiminek, vaata et hullemaks ei lähe. Aga kuna kaalumise päev on alles ülehomme, siis ei hakka siin ikemalt kurtma :)