ooo, mul on niii raske.
ma olen ise ka raske, ilmselt on see siis normaalne, et mul niii raske on.
ma õnneks juurde pole võtnud, aga alla samuti mitte. Nõme lugu.
Kepitamas olen kaks korda käinud, ent muud mitte midagi. Mehel on puhkus ka ja seetõttu kõlab mu päevades refräänina, et «läheks kusagile sööma».

Minu lootuskiireke on tööleminek, et ehk siis .... no teate stress ja kiire elu ja. Aga samas on elu näidanud, et teistel allavõtmist soodustavad tegurid, nagu nt sünnitus ja imetamine ja armumine ja muud panevad mu niigi ohtrad kilod veelgi lopsakamalt vohama. No aga loota ma ikka ju võin