Kõht on tühi!

Lihtsalt. Näljatunne on. Kõht ei korise ega midagi, vett joon korralikult. Nätsu söön. Õnneks midagi muud süüa pole, muidu sööks vist kõike... Krt küll, mis need vabandused sellisele olemisele olla võiksidki... kuuseis, isiklik graafik...
Nädalavahetusel käisin Tartu uuemate söögikohtadega tutvumas. Crepi pannkook oli küll ülihea...
Niiet sel nädalal on hea, kui plussnädalat ei tule. Kui eelmise nädala kaal säilib, on juba väga hea. Muust nagu ei julgegi unistada. Kuigi see ajab närvi - nädalad lähevad ja kilod ei kao.
Vahepeal tuli selline käegalöömise tunne juba peale, et nohhhh, 2 nädalat kannatatud, aga nüüd võiks jälle vanamoodi toituma hakata. Külmkapp kutsub jms.
Täna lõuna ajal olin dilemma ees - mida süüa. Tuttav kaalujälgija väitis, et seljankas on väga palju kaloreid/punkte. Nii ma siis võtsingi karbonaadi. Mõnusa pekiservaga - no see selgus muidugi alles süües:) Kartuleid sõin sinna juurde küll vaid 2 pisikest, aga... kusjuures ma ei kujutagi ette, kummas toidus siis rohkem kaloreid oleks olnud, kas seljankas või karbonaadis. Menüüs olid veel hakkrull, makaronid hakklihaga, guljašš punaste ubadega ja lõhemedaljon. Minu meelest kõik suhteliselt kaloririkkad toidud. Lõhes ju ka rasva nii, et vähe ei ole.
Huvitav, kõht polegi enam nii tühi. Kas on võimalik, et kõhutäis jõudis ajju 3 tundi hiljem? Khmmmm... Vahepeal oli küll selline tunne, et sööks või lusikatäie suhkrut - seda siin töö juures õnneks leidub.