Õppeaastat alga!

Hei naised!
Suvine küll-ma-söön-vähem-ja-liigutan-rohkem-isegi aeg sai läbi! Nüüd oleme kõik jälle iseliigutajad, onju. Ja saagikoristuse aeg käes, kaabime kapid porgandeid täis ja sööme neid jõuluni.

Tegelt ei ole ma eriline motivatsioonikõneleja muidugi, aga siiski, kuidagi üksikuks jään... Ja ma vajan kollektiivi, vähemalt selliseks asjaks, nagu siin eesmärgiks. Piisab sellestki, et mu spordiklubi mind maha jätab ja lõunasöögi koht muutub maeiteamisasjaks. Midagi head ja püsivat peab ühe kidura kindlameelega keskeale läheneva tavalise eesti kartulblondiini elus ju olema.

Mis mul viga rääkida muidugi, mõtlete. Ja õigesti teete. Sest minul tuli tänahommikul kaal 66,9 mis tähendab üldsummas -8,1. Ja olgugi, et see on väike sohk praegu, sest ma kaks nädalat ei söönud eriti midagi ja lihas on kah kahanend ning kui nüüd elu normaliseerub, siis tuleb kindlasti kaalu juurde, siis IKKAGI. Tahaks vähemalt selle nädalakese ilunumbreid näha. Lootus jääb, et ehk ei tule väga palju juurde (tütar õelalt teatas muidugi, et tema kaotas neli kilo ja sai kuus tagasi, aga see on ilmselt kasvamisest, eksole).

Et ärge veel talveuinuge, jänkud!