kolmapäev, detsember 27, 2006

Pole hullu

Anu lohutab nii kenasti, et masendus taandub ja motivatsioon tuleb tagasi. Kaal näitas peale mõõdukaid, kuid siiski põhjalikke jõulusööminguid 75 kilo, ehk siis + 600 grammi võrreldes jõulueelse nädalaga. Nüüd ei tohi aga lusikat nurka visata vaid tuleb visalt juba saavutatust kinni hoida ning püüelda helgema homse suunas. Homme on nimelt KJs kaalumine ja seal ei taha häbisse jääda. Äkki suudan tõesti olla täna tublim kui eile ja homme tublim kui täna. Järgmisel kolmapäeval näeme...

Normaalne

See on täiesti normaalne, et Jõulude ajal kaal tõuseb! Mul on vist mingi pool kg rohkem. Aga avansiks ma arvan, ei hakka praegu kellelegi plusse kirja laduma, kuna ei saa lasta ju aastalõpu tujul langeda! Ja uuel aastal hakkame jälle uue ja tugevama hooga eesmärkide poole püüdlema, kuna rannahooaeg pole enam kaugel!;)
Ise loodan haiguse tõttu vähenenud isuga seoses aastalõpu söömingutest suhteliselt kergelt ehk siis minimaalse kaalutõusuga pääseda:)

Jaanika-Paanika

Tule taevas appi.
Ma ei taha midagi avalikustada, vihjeks ütlen niipalju, et tagasi üle 70-kiloste klubis.
Üldse ei ole vaja pingutada, muide. Ja trenni ei ole nädala aja jooksul ka saand. Tegelt see kaal tuli nelja päevaga, äkki läheb sama kiiresti ära ka?

Ühesõnaga masendav. Kellel neid pühasid üldse vaja oli? :(

pühapäev, detsember 24, 2006

Jõulutervitused

Häid pühi kõigile!

Piparkooki ja seapraadi. Üks kord aastas ju ikka võib.


Kaal on miinus 3,4. Mhmh. Langeb tasapisi. Tublid tüdrukud!
Aga nüüd veel poodi (kui mahub), sest pakkimispaber sai otsa...:))

kolmapäev, detsember 20, 2006

Ei teagi, mida arvata...

Mul pole hetkel ligipääsu oma kaalule. Ma ei tea, kas ma peaksin kurvastama või rõõmustama selle üle. Veits olen trenni teinud, söönud olen normaalselt, millegagi just liialdanud pole, aga kaalu langetamiseks on seda vist siiski liiast olnud. AGA ei suutnud end tagasi hoida ning käisin uusi riideid šoppamas ja oh imet - mahun jälle ideaalselt suurusesse 36/S :D Juhhei. Peale selle näen muidu ka oivaline välja ja tunnen end superhästi ning ka teised on seda tähele pannud. Ma ei üritaks oma kaalu veel langetada, kui ma seda siin avalikult oma eesmärgiks poleks seadnud. Aga kuna ma olen, siis...

Piparkookide rünnak!

Seoses piparkookide rünnakuga on 200 grammi plussis. Tegelikult lasin nädalavahetusel asja natuke käest ära, ülesöömist ei olnud, aga siit-sealt neid liigseid kaloreid ikka kogunes. Näiteks laupäeva lõunaks 2 suurt portsu ühepajatoitu + kohupiimakorp + 3 shokolaadikommi + 2 klaasi viinamarjamahla. Iseenesest ei midagi katastroofilist, aga kaalulangetamise nullimiseks täiesti piisab. Punkte ei lugenud. Sporti ei teinud. Lastega õues ei käinud. Ja voila! Mida oli karta, on ka kahetseda.

Muretu elu

Mul tänahommikuse seisuga endiselt 63,5!
Ja see peale eilset lõunast seapraadi ja õhtust paari pizzatükki.
Kui ma veel õigeid asju sööks ja sporti teeks, mis siis veel oleks!:)
Üldiselt on vanad tuttavad-sugulased, kes mind ammu näinud pole, komplimente tegema hakanud:) Et kui "lahjaks" ma jäänud olen:) Nohh, asi on lahjasusest kaugel, kuid ma tunnen end oma kehas tõepoolest paremini!
Jätkame, jänesed!

Tulevad-tulevad

Hehee, noh, jänesed, keegi ei taha ennast enne jõulu kaaluda, mis? Ega ma ka ei taht. Piparkoogid hakkavad värvli vahele pressima, ei ole millegagi rõõmustada ennast. Ehk siis kaal täna hommikul 69 ja kokku -6 tabelisse. Ei old hea kaalumise päev. Aga vaatame, kuidas jõulupidud mööduvad. Mul on isiklikult praeguse seisuga neli tükki ees, nii et midagi head sealt ei tule. Loodame mitte järgmisesse kümnendisse tagasi langeda.

Soovin kõigile rahulikke ja maitsvaid pühi!

Ja hoian eemärgi jaoks pöidlaid kah!

kolmapäev, detsember 13, 2006

:/

Kaalumuutust pole toimunud. Mitte eriti üllatav, kuna olen vaid korra trenni teinud ja päris uhkelt maiustusi söönud. Sellegipoolest on riided laiaks jäänud ja tunne ok, kuigi tihtipeale tulevad käega löömise mõtted pähe, sest pole mu praegunegi kaal (53) teab mis katastroofiline... Aga kui juba eesmärgi püstitasin, tuleb lõpuni punnitada. Seoses algava koolivaheajaga kolin pea kaheks kuuks Tallinna ja pean nüüd uue trennivõimaluse leidma. Eks näis, mis sellest saab...Kolmandat nädalat järjest ei tahaks sama palju kaaluda, niisiis katsun end kokku võtta (jälle).

Raport eelmisest nädalatest

Olen laisk olnud ja pole viitsinud eelmise nädala kaalumistulemust kirja panna.
Vahepeal oli sünnipäev (palju süüa, palju juua), ninaoperatsioon (siin saab haiglas paremini süüa kui restoranis) ja muidu nõrkushetked (kebab, paar pain au chocolat'i) ja kaalujälgijate rühmas käimine lükkus aina edasi ja edasi..
Eelmine neljapäev võtsin siiski julguse kokku (kuna oli ju makstud) ja läksin pärast kahe nädalast pausi kohale. Juba enne kaalule ronimist vabandasin ette ja teha, et oli see ja see ja et ehk ikka väga palju pole juurde tulnud. Siin on sellised kaalud, kus ise numbrit ei näegi, sest see on tabloona pisikeselt ainult ülesmärkija juurde toodud. Tädi ise lohutas, et pole hullu ja ütles 2,1. Mina muidugi ei pööranud asjale tähelepanu, ja mõtlesin, et ta ytles et mu 3,4 maha läinud kilost on alles jäänud 2,1. Alles pärast päevikusse piiludes nägin, et kokku on hoopis nüüd 5,2 kg (sellepärast, et üks nädal enne tuli 300 grammi juurde) maha läinud. Oh seda rõõmu! :)
Tegelikult ei ole moraal see, et söö mida tahad ja ära märgi punkte ja kaal läheb alla. Ju mul siis seekord lihtsalt vedas:P

Tsiribiribinn

Nii. Kõik jätkub suurepäraselt, elu on ilus ja kaal täna hommikul 68,6. Ehk siis tabelisse -6,4.

Kõik on nii nagu tavaliselt, millegi uuega ei ole üllatanud.

Ahjaa, treener rääkis peale fitnessi meistrivõistlusi, et tal kaaluvõtmise tagajärjel oli kogu aeg nii külm. Selle peale olen ma ka mõelnud viimasel ajal. Et jahedavõitu on. Ja mitte ilma pärast muidugi. Kas kellelgi veel on selliseid anomaaliaid?

-700

Miinus 700g, aga selle hind on liiga karm - kole stress tegemist ootava töö pärast, esinemishirm, suutmatus mõtteid koguda ja paberile panna. Olgem täpsed, see kõik on siis kaalulanguse põhjus, mitte tagajärg. Sees lihtsalt keerab sellest tohutust närvipingest ja ükski suutäis alla ei taha minna. Ühesõnaga, saan kogu oma adrenaliini tegemata tööst tulenevast närvipingest kätte, süüa polegi vaja. Trenni pole ka juba kolm nädalat jõudnud. Kujutan ette, et kui ma nüüd homsel katsumisel ellu jään siis lõppeb see sellega, et vitsutan suurest pingelangusest enda jõuluperioodil lihtsalt lõhki.

esmaspäev, detsember 11, 2006

tere murelikud noored

nüüd on selline lugu, et meie tore blog purjetas blogger betasse ning see paistab tähendavat seda, et kõik peavad omad accoundid ka uuele süsteemile üle kolima. Muidu ei saagi postitada ega peenikeseks.
Ma olen ise väga imestunud, et see nii ootamatult juhtus. Ja et see selliseid piiranguid endaga kaasa toob. Loodetavasti saate hakkama.
vabandan ka.

Sildid:

neljapäev, detsember 07, 2006

Langus

Ei ole ma siia blogisse juba ammu midagi kirjutanud. Suvel mul puudub internet ja nüüd ei ole ma ka seda teinud.
Käisin siis mingi kaalul ära ja kaalun praegu 66,5kg.Ma olen juurde võtnud. Ja ma ei ole sellega üldse rahul.Olen enda peale väga tige,et ei suutnud kaalu hoida. Ma söön ikka vahetevahel saia, kuigi peaksin loobuma sellest täielikult.Kuda küll jääda endale kindlaks, et ma ei sööks keelatud asju.Viimasel ajal olen nõrk ja väsinud ja ehk see kõik mind ajabki sööma.
Kaalu kaotus algkilost on -4,8kg.

ma olen tubli, ma olen tubli, ma võtan alla , ommm

ma tegelikult olengi tubli ehkki kaal seda ei näita. Tublidus seisneb selles, et vaatamata tõsisele vastumeelsusele kj vastu (hetkel) ja punktide lugemise ja mõtestatud toitumise ja füüsilise liigutamise vastu, siiski ma läksin kohale. Ostisin nelja korra kaardi ja kaalusin ennast üle kahe nädala ära. Ja oh imet kaal polnudki tõusnud (kodune kaal polnud selles nii kindel) vaid suisa 100g langenud. Oo jee (sarkastiliselt).
Vähemalt see andis uue otsa kätte, kuna vahepeal tundus, et ma enam ei viitsi ennast kiusata, elu on niiigi nii kohtavalt pingeline ja stressirikas ja kui veel viimanegi lohutusallikas - toit, ära võetakse, siis pole elul enam mingit mõtet. Ühesõnaga ma ei luba midagi, aga ...

Sildid:

Sula!

Kaalu-sula jätkub, nädala miinus 400 g. Seekord on põhjust rõõmustada 5 kilo piiri ületamise üle, tabelisse paluks -5.1 Millegipärast pole riided veel märkimisväärselt suureks jäänud ja seega puudub õigustus shoppamiseks. Heakene küll, jaanuaris ongi suuremad aled ja kui ma jõulumaratoni suudan kaalulanguse kursil läbida, siis on lootust, et saan endale uuel aastal midagi uut ja ilusat lubada. Ammu juba tahaks, aga teen südame kõvaks ja enne 7 kilo kadumist poodi ei lähe.

kolmapäev, detsember 06, 2006

Tiksub

Nii. Nüüd on 1 kilo läinud.
Võibolla pisut rohkem, aga mul ei ole nii täpset kaalu, las siis olla kilo.
Üsna rangelt ei söö ma pärast 19-t. välja arvatud nädalavahetustel.
Kõnnin palju.
Aga vahel tabab ikka magusakihk.
Mehega on käimas võistlus - kes saab jõuluks rohkem kaalust maha.
Praegu veel juhin mina:)

Ma ei taha sellest rääkida

Kaal sama ehk siis kokku endiselt -3 kg. Kuigi olen kolm korda eriti hardcore trenni teinud ja söögiisu pole. Samas on selgunud, et pole eriti hea mõte päev läbi konkreetselt söömata olla ja siis 2,5 tundi sporti teha. Kahel päeval juhtus nii ja selle tagajärjeks oli peapööritus ja muidu halb enesetunne. Mitte just kõige tervislikum lähenemine... Aga vähemalt paistab motivatsioon tagasi olevat.

Tere kolmapäeva!

Mul on nüüd niimoodi, et kaal langeb aeglasemalt kui varem. Noh, mis sest, et pool aastat üldse ei langenud:) Aga nüüd on endiselt 63,5kg ja ma võin olla rahul endaga, kuna ma olen väga normaalselt toitunud. Jalutama pole kahjuks jõudnud, aga äkki sel nädalal õnnestub, liikumine mõjub väga hästi praegusel sombusel ajal.

Edeneb-edeneb

Härrased, on põhjust rõõmustamiseks. Tänahommikune saak: 68,9 ehk siis -6,1. Ma tean, et tegelikult ei ole nii vähe, aga ma ikkagi tahaks selle numbri kirja saada. Enese rõõmuks noh.

Misma muud oskan lisada. Korralik normaalne toitumine, hommikul puder ja lõunal praad. Õhtune söömine on küll tagasihoidlik, aga vahel ikka taban ennast kella kaheksa ajal näkitsemas midagi. Õnneks ei ole ahnitsema hakanud. Küspsist-kommi ikka ka vahel. Piparkoogid laual ju, kussa saad siis.

Trenni olen imekombel isegi kolm korda nädalas kenasti jõudnud. Ja hommikul, varahommikul keppidega vehkides tööle. Sõbranna eile küsis kõkutades, et kas ma tõesti teen seda. Teen küll ja naerda ei ole siin midagi, ükspäev isegi naabrinaine uuris mu keppe, et peaks endale ka hankima ja tegema sellest kohe nagu harrastuse.

Jõudeäevade ainevahetus teeb ainult muret. No ei saa olla üle söömata, ehkki poleks üldse vaja. Muide, sellega seoses meenus mulle õunaäädikas. Keegi soovitas sea mulle põletike raviks aga iseenesest mõjub ainevahetusele kah. Mitte kapslid muidugi, vedelik ikka. Ainult maitse on kole ebameeldiv, mina olen klaasi vee ja tipsu meega end siiani ära petnud.

Aga muidu on väga bro, enesetunne on hea. Et ma nüüd äkki hakkasin tundma neid mahaläinud kilosid. Peeglist veel rull ülbitseb vastu, aga kui sinna ei vaata, siis.... noh, natuke motivatsiooniks ikka vaatan ka. Ahjaa, eelmisel nädalal juba itsitasin, kui mõtlesin, et missee kaalu juurde võiks veel anda. Juuksed muidugi. Mul pole mitu aastat nii palju neid peas olnud. Juuksed on kõiges süüdi.

esmaspäev, detsember 04, 2006

organisatoorseid muudatusi :)

ma siin ei hõiska ega kurvasta midagi. Elu on liiga kiire, et jälgida.
Praegu räägin teile sellest, et lisasin uue adminnina Anu, et see kõrvalolev tulp ikka ilusti korras püsiks. Mul on viimasel ajal pidevalt üks jama olnud. Nii et nüüd on meid kaks ja töö saab paremini tehtud. Pange aga tulemusi ilusti samamoodi edasi kirja, et palju sel nädalal ja palju kokku läinud on.
Olge tublid edasi, ma hüppan ka kohe-kohe reele tagasi.

Sildid:

reede, detsember 01, 2006

Ikka edasi, ikka edasi...

Samm ette, samm taha ja kükakile maha.

Miinus 2,7 kokku. Palun nime taha nummer :))

Uraaa, suur töötegemine, sahmimine, asjaajamine - need on märksõnad.
Kui vähegi jõuan, võtan end kokku ka ja lähen kõndima.

Luize - mitu sammu Karupargi ring on?