Töö tähe all

Oleks peaaegu ununenud numbrite sissekanne. Täna hommikul 69,6 ehk siis -5,4.

Esineb lihasöömise kõrgendatud vajadus. Trennis käin nii nagu töö võimaldab. Ehk sel nädalal pole rohkem kui esmaspäeval võimaldanud aga see-eest reede-laup jälle saab. No ja pühap äkki lõpuks jõuab pilatesesse ka.

Tirilill ja hõissassaa. Vähemalt jõulukaaluga on ühel pool.

Investeerin rohelisse-punasesse-kollasesse

Nädal on möödunud märkamatult ja viinud endaga kaasa mittemidagiütlevad 300 grammi. Pole nüüd juba 4 nädalat KJsse jõudnud, plaanin homme minna, et asi päris unarusse ei jääks. Muidugi ei anna minu kaalulanguse tempo ikka korralikku KJ mõõtu välja, aga väga selle üle ei muretse ka. Peaasi, et läheb ja juurde ei tule.

Eile hakkasin mõtlema, et olen kaotanud igasuguse kire toiduvalmistamise vastu. Olen nagu selle faili ajust täitsa väljalülitanud. Õnneks on mu teisepoole viitsimine õhtuse menüüga tegeleda jälle mõnevõrra kasvanud, nii et lõpuks saab ikka pere söönuks.

Toitumisharjumused nagu oluliselt muutunud pole, sest shokolaadi ja 20% hapukoort meie kapist enam ammu ei leia. Kui aga meenutasin, milline on meie viimase aja tüüpiline ostunimekiri, siis julgen arvata, et u 60% toidueelarvest läheb kindlasti juur- ja puuviljade peale.
Näiteks oleme viimased nädal aega igal õhtul ühe ananassi ära söönud, Dole omad on iseäranis magusad, hommikuti läheb lisaks pudrule-võileibadele mitu kiivit, jupp kurki, salatilehti ja mõned tomatid, tööle võtan kaasa selleri- ja porgandipulki ning mõne õuna, lasteaiast tulles tahavad lapsed õuna, pirni ja paprikaribasid, õhtusöögi juurde kulub ikka porgandit, brokkolit, suvekõrvitsat, seeni või lillkapsast. Nii ta läheb.

Oh mind küll!

Olin kolm päeva lapsega haiguslehel ja kõik minu kaalulangetamise saavutused (imepisikene ikkagi oli) lendasid vastu taevast. Keegi pidi ju neid kohe-kohe-tähtaeg-kukkumas kohukesi manustama. Nii et minu poolsed numbrid sel nädala jäävad ära, kuna ei taha masenduda.
Siiski astusin taas reele ja enam ei kavatse libastuda.

Rannahooaeg läheneb!!!

Mõtlesin täna oma elu üle järele ja mõtlesin, et olen end viimasel ajal käest ära lasknud. Sporti ei tee, kõndimas ei käi, möödunud nädalal sõin lõuna ajal sööklas seapraadi hautatud aedviljade asemel, kolmapäeval sõin kommi ja ühe moosipalli, laupäeval mugisin kooki - ja kaal ju sellest ei lange... Ma ootan esialgu kolmapäeva ära, et saaks rõõmuga taaskord oma stabiilsest kaalust raporteerida(nagu Maarjagi), seekord tundub, et tuleb selleks ka vaeva näha...
Ja kui ma nüüd suudaksin iga kuu vähemalt kilogrammikese alla võtta, siis juuniks oleks mu eesmärk täidetud!
Seega, tuleb härjal sarvist sasida.
Milleks see crosstrainer mul nurgas seisab, kui ma teda ei kasuta?!
Kui külmakraadid vähegi lubavad, oleks õhtune kepikõnd vägagi lõõgastav. Või siis tõukekelguga hoopis? Eile proovisin kvartalile tiiru peale teha ja päris raske oli:)
Igasugu seapraed, ma luban, on nüüd minevik! Seapraega ma premeerin end siis, kui 2 kilo maas on. Sama jutt igasugu kookide kohta.
Ma hakkan jooma tomatimahla ja keefiri - tekitab kiiremini täiskõhutunde.
Ma ei söö enam õhtuti, või kui, siis ainult puuvilju ja tomatimahla.
Ma võtan alla!!!

tagasi

Tervist üle pika aja.

Ma hakkan ikka teie juures raporteerimas käima. Alla ei plaani rohkem võtta, kuid püüan nii kevadeni anda endast parima, et oma kilosid hoida. Niiet minu puhul sissekanne- "ikka sama" on ääretult positiivse tooniga.

Sest mind igaljuhul distsiplineeris see kohustus väga hästi. Ja sel langetamise perioodil öised söömised ei olnud just tavakäitumine. Ja pigem tegin endale eraldi süüa kui popsisin seda mida mees tegi.

kohtumiseni kolmapäeval.

Esimene kilo kukkunud

Täna hommikul astusin kaalule ja mida märkasin, kiloke on kadunud. Uskumatult hea tunne oli, mis sest et kindlasti päeva jooksul on äkki see kiloke tagasi tulnud. Igatahes otsustasin vaid kolmapäevati kaalule astuda.
Hetkel olen aktiivsemalt kaalulangetamisega tegelenud poolteist nädalat. Joon päeva jooksul 1.5 liitrit vett, ainus suurem söömine on lõunal, oodeteks võtan näkileiba vähese toorjuustuga, õhtul kodus olles söön õuna, lillkapsast, lahjat jogurtit või midagi seesugust. Oleme lapsega hakanud harrastama õhtul tee joomist ja mee söömist (umbes teelusikas või paar).
Liikunud ei ole palju. Ühel õhtul pool tundi joogatsesin. Igapäevaselt pärast tööpäeva rassin natuke õues, tassin puid, jooksen toa ja õue vahet. Lisaks lapse süles tassimine lasteaeda ja tagasi. Kogu lugu on siiani!

Minu selle nädala numbriks on -1

P.S Kas kusagilt kaubandusest on võimalik hankida Pilatese programmi? Või peab selle siiski kusagilt netist alla tõmbama?

Midagi vist liigub

Ehk siis uued numbrid: -5,5

Noh, see nädal on tegelikult eriti vilets olnud igasuguse kaalulangetamise tegevuse mõttes. Kõige tipuks ei suutnud ma üleeile trennist tulles vastu panna hõrgutavale kalapraele, mille olin enne valmistanud ja mis kenasti ahjus lõhnas. Õudne. Mina ei saa aru, kuidas, teie, kokatädid, suudate siin üldse midagi langetada kõigi nende retseptide keskel? Ma vähemalt viitsin väga harva mingit ülirooga vaaritada.

Aga igatahes, mõtlesin, et võiks trennile rohkem pihta anda, niikaua kui tervist on ja miski gripp ei ründa. Ja selle sõudeergomeetri koha pealt olen saand positiivseid soovitusi, peaks minema proovima siis. Järgmine nädal, praegu ei ole raha.

Ahjaa, kui lumi on maas, siis keppidega ka rõõmsam vehkida. Kõik arvavad kaugelt, et suusatad :)

Lumerookimise tõhus mõju

Miinus 900 kahe nädalaga ehk siis tabelisse paluks -7.2
Hommikusest lumerookimisest ja lastega kelgumäel sumpamisest on nähtavasti abi olnud, lisaks range portsjonikontroll. Vahepeale jäi üks Brüsseli-nädal, aga hotelli hommikusöögilauas suutsin end kenasti grillitud tomatite-seente-kala lainel hoida ning kui viimasel hommikul siiski ühe ammusesest ajast armastatud maiuspala - prantsuspärase shokolaadisaiakese - endale tahtsin lubada, tundus see sõrmega katsudes nii nätske, et jätsin ta söömata - niikuinii oleks ta maitsenud nagu suulakke hangunud rasv. Mis ei tähenda, et ma seepeale rosinarullikest asemele poleks võtnud :-)

Roheline alles

Olen alles uus, igas mõttes. Uus siin blogis ja uus kaalulangetamisel. St seda, et alles nüüd hakkasin sellega tõsisemalt tegelema, kuna enesetunne on viimasel ajal mitte kõige parem (enesega mitte rahulolemise mõttes).
Alustan vast sellest, et minu kaalunumbrid on tavaliselt kõikunud 60-65 kg kandis, pikkus on 168 cm. 2004. aastal sain tütre ja sealt peale on numbrid kõvasti tõusnud (rasedusega võtsin megalt juurde, ametlikel andmetel 25, tegelikult rohkem. 20st sain aga üsna kiirelt ja kohe lahti). Ma pole kunagi teinud probleemi oma kaalust, kuid nüüd kui viimaks julgesin kaalule astuda, pidin sealt hoobilt maha kukkuma. Oma silmi ei suutnud ma mitte uskuda, punaselt kiirgasid mulle vastu 75. Ma pole mitte kunagi niiiii palju kaalunud. Sellest päevast hakkasin endale eesmärke seadma, kuigi tegevustega pole kaugele jõudnud. vähe on veel aega möödunud, vast nädal-paar.
Lisan veel, et mu töö on äärmiselt istuva loomuga. Päeval on liikumist vähe. Tööle lähen autoga, kuna jala lihtsalt pole võimalik sinna jõuda (on liiga kaugel). Trenni-inimene ma eriti pole. Olen küll aeroobitsenud kunagi, kuid pole mulle eriti meelepärane. Eks mul puudub ka iseloom ja tahtejõud. Soovin tegeleda jooga või pilatesega, aga ka see on veidi raskendatud. Olen maainimene, kuigi töötab linnas (kuigi mitte Tallinnas). Pilateseni üritan kevadel jõuda, joogaga tegelen õhtul kodus koos lapsega video vahendusel.
Niisiis hakkasin esmalt vett jooma. Ka seda pole ma varem teinud, puudub lihtsalt selline harjumus. Üritan jälgida, mida söön. Täna ei lähe eksju arvesse, tegin muffineid. Homme on uus päev.
Eesmärgiks panin 10 lahti saada, aga tore oleks kui ma esmalt näeksin lihtsalt mingitki kaalulangust.

Korras nagu...

Number on veidi suurem kui enne Jõule, kuid langeb taaasapiiisi.

Kaks päeva kepikõnnisportmaraton tehtud. Täna Jääkarupargi mõõtmine ja Tähtverre edasi.

Eile uurisime Tamme staadioni. Muidu on on igav, kui ainult ühte ringi teha. Nt maju on palju toredam vaadata ja selline sunduslik tunne kaob ka ära.
Samas.....statkal on ilusate jalgadega poisid. Jooksevad mööda viuh ja viuh. :)

Vana hobu ja kaerad ja naerid.

Sangad kadugu! ma ütlen.

Lakooniline

Ühesõnaga - sama.
Ma mõtlen, et ei hakka järgmisel kolmapäeval enam midagi kirjutama, kui ikka selline seis. Nõme. Kuidas ma siis kevadeks 65 saan? Ah?

Tasapisi

Sel nädalal -400g, kokku kadunud -6.3 kg. Iseenesest polegi nii paha, arvestades, et sellesse perioodi jäävad kaks soolaleivapidu ja null trenni. Trennivärgiga on üldse nukker seis, kuna harjumuspärased liigutamisvõimalused on seoses elukohavahetusega kaugeks jäänud. Samas, meenub mulle, on mul ju kuuris uus jalgratas. Ja see pole vabandus, et kiivrit pole!

Puine

Hetkeseisuga kokku -2 kg. Masendav, mis. Vahepeal oli kolme nädala jooksul ainus trenn, mis ma tegin, üks kord jooksmas käimine. Nüüd olen jälle mõned korrad trennis käinud ja järgmisest nädalast elutsen kuu aega teises linnas ja käin teises spordiklubis siis ka nähtavasti. Loodetavasti ka tihemini. Söönud olen kaootiliselt ja ebaregulaarselt, mitte just palju, aga siiski... Pole nagu midagi enda õigustuseks öelda.

Paigalseis

No miskurat see on siis nüüd. Ei saagi enam lahti. -5 jätkuvalt.

Võtsin isegi vana hea kuu kasvamise-kahanemise teema ete, aga kuu ka kurat kahaneb praegu. Nii et see ei saa põhjuseks olla.

Ma kardan, et miski söömise kala on seekord, noh, katsub nädala jooksul siis midagi ette võtta, et oleks järgmisel kolmapäeval midagi ette kanda. Kuulasin üleeile, kuidas treener sõbrannale soovitusi jagas, mul ikka oli mõni asi, mida ei peaks sööma niipalju. Äkitselt võiks proovida salati ja lihaga ainult?

ma olen teiega tublid tüdrukud

olen küll teiega ja teile väga tänulik, et omade tublide tegudega kõiki innustate, aga kaaluda ennast veel ei julge.
Aastalõpp oli nii ebameeldivalt rusuv, et ma ainult sõin ja kuigi mitte nii kohtavalt palju kui tavaliselt, siis tundus, et tavapärasest suurem stress muutis iga grammi suhupistetud toitu sulapekiks mu kintsudel.
Aga käes on ometigi uus aasta, uued pealehakkamised jne.
Eile käisin kepikõndimas, täna rattaga sõitmas. Putru olen ka kõigil hommikutel söönud. Kuidagi kergem tunne on küll. Loodetavasti järgmisel nädalal julgen ka kaalule astuda. Praegu on endast küll hirmus kahju, et ma palju tööd olen lihtsalt õgimisega nurjanud.

Enam-vähem

Et oleks optimismi. Sest hakkab tagasi tõmbama see jube pühadekaal. Täna hommikul 70,0 ehk siis tagasi -5 peal. Phuhh.
Eile käisin üle pika aja trennis kah jälle, väga mõnus. Tõeliselt hea oli trenni teha. Ja veejoomisele tuleb pihta anda, et ära ei ununeks. Missiis veel. Aasta lõpus katsetasin õunaäädikaga, ainevahetuse kiirendamise mõttes, liiatigi keegi andis mulle nõu, et sellega on väga kasulik põletikke ravida. Noh, kahju ta ei teind.
Eile alustasin esimest korda toidulisandite manustamist, ei ole kunagi proovind, aga nüüd selle sojapuruga katsetame. Treeneri soovitus oli küll, et peaks võtma. Noh, see käib küll rohkem lihaste kasvatamise, aga ka rasvapõletamise kohta. Kirjade järgi peaks isu ka vähendama, aga seda ma justkui eile õhtul küll ei täheldanud.

Igatahes, uuel aastal uue hooga, nagu öeldakse ja kevadeks soovkaalu. Minu meelest täiesti saavutatav

Rajal tagasi

Head uut ja vapralt edasi!
Tänahommikune 74.1 ehk siis -5.9 lubab arvata, et olen jälle kaalulangetamise rajal tagasi. Aga see ei tulnud niisama, lambist, vaid karmide meetmete abiga. Nimelt palusin eelmisel nädalal KJ rühmajuhti, et ta mu punktipäevikut kontrolliks, mis tähendab, et ma olin lihtsalt sunnitud kõik kirja panema, mis suust sisse läheb. Nii ka tegin, kusjuures iga jumala päev läks punktiarvestus üle lubatud piiri. Eile õhtul tuli näiteks ju aidata lõpetada abikaasa iga-aastane uusaastaküpsetis - viskine shokolaadikook, kohutavaim kaloripomm, mis eales nähtud. Millegipärast kroonis seda heitlikku piiripidamist praktiliselt kilone kaalulangus. Mis on taas tõestuseks sellele, et söödu ülesmärkimine vähendab söödust saadavaid kaloreid u poole võrra :-)