kolmapäev, juuni 28, 2006

tic-tac

Jaaninädal läks tasapisi ja märksõnaks polnudki sel aastal jaanituli ja grillimine vaid hoopis kolimine.
Nii et hoolimata mitte-nii-hoolsast punktilugemisest kadus raamatukaste trepist üles-alla tassides lausa kilo, mis teeb üldkaoks 1.2 kg. Pean siiski enda kiituseks ütlema, et jõin hoolsalt vett. Palav ju!
Seekord läks punktide arvestamine üsna ruttu käest ära, kaks esimest KJ nädalat ikka kribasin, aga nüüd enam ei leia kohe kuidagi seda minutit, et märkmeid teha. Mõtlesin välja, et ülestähendamise asemel võiks hoopis võtta tic-tac pastillide topsi ja panna sinna päevase punktiarvu pastille, nt 22. Ja siis kui midagi sööd-jood, pistad tarvitatud punktide jagu pastille põske - kui pastillid otsas, on ka päevanorm söödud. Sama nippi võib teha ka herneste või kohviubade abil. Päris naljakas oleks, vahelduseks.

Võehh

Ma vaatan et polegi siin peale jaanipaevaseid kirjutajaid. mina jaanipaeva ei pidanud aga midagi raporteerida ka samas pole. kaal on vaikeste koikumistega ikka sama mis viimati, peaks vist teise remonti viima voi uue parema (loe:vahem kilosid naitava) kaalu ostma. aga jah, ega paraku kedagi peale iseenda syydistada ka pole.. moned paevad lahevad paris edukalt, aga siis ikka midagi juhtub. kas teen kodus monda head sooki ja siis ei saa pidama, voi siis kylas olles ei jaksa pererahvale vastu punnida ja seletada et dieet dieet. ja ega ameerika grillimine pole nagu eestis, et liha ja salat. ikka liha ja mais (voiga yle kallatud ja oi kui hea) ja kartul ja tagatipuks cheesecake. ma praegu taitsa motlen ja imestan kuidas mul ykskord onnestus tervelt 3 nadalat mahlapaastu teha. peab vist iseloomu kasvatamise kursustele minema..

neljapäev, juuni 22, 2006

Seis on sama

... kuigi ma ei oskagi nüüd mõelda, kas see seis hakkab paremuse või halvemuse poole minema:) Kuumad ilmad kuidagi pärsivad küll söögiisu, samas on ees puhkuseleminek Horvaatiasse Mljeti saarele, kus hõrgutistest juba puudus ei tule! Kohalikes restoranides on ka selline komme, et kõik tuleb ära süüa, vastasel juhul kohalikud solvuvad, ja arvavad, et nende toit ei ole hea... /No on lollid, ah?!/
Väike lootus on ujumisega see kõik tasa püüda teha, aga eks siis näis. Teine lootus on veel see, et siin poole aastaga juba ka mingid harjumused omandatud ja tõekspidamised. Et need siis kohe meelest ka ei lähe vast.
Aga kaal on mul sama vast seetõttu, et mida vähem on maha võtta jäänud, seda aeglaemalt läheb! Hea lohutus, onju!:) Kusjuures ma olen täiesti kindel, et homme kaalun pool kilo vähem kui täna:)

hädaldan veidi

ma olen samas kaalus, õigemini on viimase nädala jooksul kaal koledal kombel kõikunud. Pühapäeval oli veel ilus langenud number, aga nüüd muudkui kipub tõusma. Süüdi iseloomutus ja räige stress. Stress peaks hakkama täna küll taanduma, sest siimaseid otsi tuleb kokku tõmmata. Nimelt lähen homme Saaremaale ja sealt otse laagrisse. Enne seda oli metsikult asju mis vajasid tegemist. Nende tegemise aeg on nüüd möödas ja jäänud vaid asjade pakkimise "rõõm". Neljale inimesele. Laagrisse läheme me vaid pojaga koos, aga hirmus on ikkagi. Metsikult tavaari vaja. Kõige olulisem, et mul kohv, tass ja keeduspiraal maha ei jääks. :D

Aga ma soovin edu teile.
Ma ise olen puudu paar nädalat.
Loodetavasti Maret uuendab teie suurepäraseid tulemusi siin :)

Sildid:

kolmapäev, juuni 21, 2006

Misucchi liitub langetajatega

Tervitused siinsetele kaalulangetajatele,

liitun teiega, et saada seltsi ja tuge oma 10 ülekilo seljatamisel, esialgne lõppjaam oleks kuskil 70 kg juures - võiks ju ka kõrgemaid eesmärke seada, aga see on just see kaal, milles end iseendana tunnen.

Kaaluga maadlemine on olnud osa minu igapäevast juba kaua-kaua. Mõnda radikaalset dieeti pole küll kunagi proovinud, sest mulle tundub KJ süsteem kaloriarvestuse kõrval üks tõhusamaid teid soovkaaluni jõudmiseks. Paar kuud lugesingi kaloreid, aga vajan vist ikka ka välist kontrolli. Seepärast ühinesin KJga selle kuu alguses juba kolmandat korda: esimene kord oli 10 aasta eest ja teine kord peale esimese lapse sündi paar aastat tagasi. Nüüd on teine laps ka juba aastaseks saanud ja ei ole ühtegi head vabandust, miks peaksin neid üleliigseid kilosid endaga kaasas kandma. Ma ei saa sügisel töölegi minna kui viisakamad kontoririided selleks ajaks selga ei mahu. Hetkel katsun punkte lugeda ja nõustun eelkirjutajate tähelepanekuga, et päevamenüü ülestähendamine on vägagi distsiplineeriv.

Minu komistuskivideks on kodune kokkamine ja puuviljad. Tihtipeale tuleb mõni roog nii hea välja, et muudkui võtaks veel ja veel. Niisiis vajavad tähelepanu kogused, seda just soolaste toitude osas - värske keedukartul, suvesilk ja tomati-kodujuustusalat: palun kolm portsu! Sama puuviljadega - pole vist kuigi mõistlik pool kilo pirne või kilo maasikaid korraga nahka pista. Maiustused ei ole õnneks minu rida, aga kui ma nüüd ikka hoolega mõtlen, siis näiteks üks kringlitükk nõuab alati lisa ning jäätist tahaks ka muudkui rohkem ja veel.

Aga võtan nüüd selle asja ikka tõsiselt ette ja usun, et Kaalulangetajatest on palju tuge.
Langevat kaalu kõigile!

reede, juuni 16, 2006

pisuke hilinemine

nädalaga 1,5 kilo läinud, niiet nüüd isegi mu raskekaalu kaal näitab sama tulemit, mis kergkaalu kaal:).

samas ma mingid nädalad tagasi hõiskasin, et mehe kontoris kaal näitab eriti ilusaid numbreid, siis eile sinna astudes näitas see mu 68 asemel 75 ja te kujutate ette mu ehmastust. kuid kodused kaalud olid õnneks ühel meelel.

kuid ma ei saa ikka aru asjast- jalad on nagu suht okiks läinud, samas sangad külgedel teevad ikka tilla-tölla ja kõhupekk pole kuhugi läinud. ok, kõhulihaseid mulle enam ei meeldi teha (nii keskkooli lõpus tegin igal õhtul 2X100 tõstet ja polnud mingit probleemi, hetkel suure punnimisega saan 30 tehtud, aga siis on võhm otsas ja 3 päeva jutti valutavad kõht ja kannikad mis kole).

hetkel mõtlen, kas 2 nädalasele puhkusele võtta kaal kaasa või mitte????

hilinenud aruanne

Mul oli oidu eile mitte kommenteerida oma eelmist nädalat ja täna oli langus täitsa olemas. Eile oleka null tulnud. Pool kilo ehk kokku 5, 5 kg. See langus on puhas ime, sest kolm päeva olin ma nö puhkusel linnast väljas ja sõin ning jõin valimatult. Eile sõin pelmeene ja shokolaadi ja oehh ma tunnen ennast saamatuna. Hommikune alanenud kaal andis õnneks uue impulsi tubli olla.
Kepikõndi olen teinud ja rattaga olen sõitnud. Aga see on ka kõik.

No mis sa teed

Jätkuvalt 75-76 kg vahel.
Vahepeal on selgeks saanud ka see, et kui ikka trenni ei tee, siis ikka pekk ei kao ka nii kergelt. Lihtsalt vähema söömisega...siis jääb midagi puudu. Tuleb ikka normaalselt süüa ja kolm korda nädalas midagi aeroobset teha.

Aga, ma ei julge üksi kepikõnnitama minna. Vot, ei julge jah. Tahaks ikka seltsi ja juttu ajada. Ja siis mööduvate inimeste muietele koos vastu panna :)

Nutt ja hala.

PS: Muaruston"sangad"vähenenud. See oleneb muidugi hea tuju astmest peeglisse vaatamisel :P

neljapäev, juuni 15, 2006

Havi käsul, minu soovil!

Aitäh Kajakas!
Täna hommikul näitas luize kaal 72,1 mis tähendab, et kirjutage mulle -2,9 tabelisse! Loodetavasti oli see eilane miski anomaalia, mitte tagasilöök.
Aga eilase jalgrattasõiduga tuli tõsise sportimise soov jälle tagasi, ehkki olin nagu rõõmus mootorrattur, hambavahe kärbseid täis... tegelt lendasid mingid putukad lausa kurku. Noh, siiani ma veel surnud pole seetõttu. Ja ujumisesoov kah rannas ringi vaadates.

Vahepeal tuleb mul nüüd puhkus, mis tähendab, et arvuti juurest lausa ära olen mingi kaks nädalat. Siis ei ole mul vist kaalu ka, kui järele mõtlema hakata. Ehk õnnestub kaalu siiski langetada. Mõeldes jaanipäevale... ei taha eriti mõelda. Peaks vist juurutama kalagrillimise traditsiooni oma perekonnas. Igatahes tervislikum. Ja õlu justkui ei maitsegi viimasel ajal üldse.

Aga paistab, et suurem osa meist on loobunud või mis põhjusel te eemale hoiate, jänesed? Kes siin aru annavad, on küll tublid olnud, kiida teid nagu iseennast kohe :)

Ja tartlased, Jänese rada kutsub!

Võin ka vist rahul olla

Vaatasin, et kui siin liitusin, oli kaaluks 77,1kg. Vahepealsete masendustega tõusis see 79,9ni ja olin juba käega löömas, et ega enam ikka alla ei saa.
Täna siis astusin huvi pärast üle pika aja kaalule- 77,9kg. Vähemalt sellest, mis vahepeal juurde on tulnud, olen osa maha saanud. Hea seegi eks?

Tunnen, et jälle tööl olemine mõjub mulle hästi. Kui vähegi ilma on, siis lähen sinna jala (varem sõitsin ühe peatusevahe bussiga), lifti asemel lähen trepist kolmandale korrusele ja veeklaas on alati laual. Iseasi muidugi, kas seal ka midagi sees on, aga viimasel ajal teen edusamme. Ning lõunaks ei käi enam kõrvalasuvast kohvikust pirukaid võtmas, vaid jalutan natukene kaugemale poodi, ostan midagi kasulikumat.
Eile näiteks avastasin enda jaoks rohelise tee jogurti (mis firma, ei mäleta) ning hoolimata eelarvamustest oli see tohutult hea.
Ometi tunnen, et pean oma söömisharjumused veelkord üle vaatama, sest kiirustades kipub hommikusöök napiks jääma ning lõunagi saab söödud nö käigu pealt, kuid midagi sooja peaks ikka päeva jooksul ju sööma, kaua sa ikka Hiinakapsa salati peal elad.

Eile käisin ravimtaimede näitusel, kus konsulteeris proviisor Saima Siimisker. Saima on lihtsalt nii fantastiline naine, et temaga võikski rääkima jääda. Igatahes sain sealt innustust juurde, neil toimuvad iga kuu esimesel esmaspäeval tervisekoosolekud, kus ta muuhulgas räägib ka toitumisest. Plaanin juuli algul minna, sest ise tahaks ka üle kaheksakümneselt niisama kõbus olla kui tema. Tunnen, et sellelt naiselt on mida õppida.

kolmapäev, juuni 14, 2006

Suvi

Soojad suvepäevad viivad söögiisu.
Olen viimasel ajal rohkelt õues olnud. Ja õues, teadagi, söögikraami ja külmkappi ei ole:)
Olen püüdnud, et ei söö pärast kella seitset õhtul. Hommikul söön ühe võileiva kahe asemel (Aabram olevat nii kunagi 20 kilo alla võtnud!)
Kaevan ja rohin lillepeenart. Eile, tõsi küll, päevitasin niisama pingil Pratchetti lugedes.
Tunnen, et tasapisi söömist vähendades motivatsioon jälle tõuseb. Loen siin Aeti plaani ainult jogurtist elada ja mõtlen, et äkki võiks ka nii teha. Kuid kuna nad topivad enamustesse jogurtitesse kartulitärklis, siis minu puhul tuleb enamasti kõne alla pett või keefir.
Vett joon jälle rohkem. Teadlikult.
Kuidas see nüüd oligi: kerge on olla kerge, raske on kergeks saada.
Proovin nüüd edasi.
Kaal on stabiilne 0.

Ajee!

-1 kg! Ja 64,5 kg, kusjuures väga napilt oleks tulnud ka 64, kui mitte poleks eile grillimisega hiilanud, ja kuigi isegi ei pannud eriti lihaollusele rõhku, toimus see sööming lihtsalt liiga hilja - kella 8 paiku.

Üldiselt sujuvad päevad vett kaanides - tööl rohkem, kodus vähem, kuid eelmisest kolmapäevast saadik oli mul vaba nädal ja kuna tervelt -1 kg ikkagi!!!, siis järelikult saan ka kodus veekest piisavalt manustatud.
Söögiisu nagu enam eriti ei olegi, või siis katsun lõuna ajal rohkem söögile rõhuda, kui õhtul.
Kepikõndi ei teinud selle aja jooksul kordagi (häbi mulle!), laupäeval külastasin pulmapidu, kus 2 taldrikutäit head ja paremat sisse kühveldasin - ja ikkagi, -1!
Nüüd jääb veel üle loota, et sellest ilusast numbrist tekkinud innustus mind edasi viib!

Langeb

Lõpuks ometi on taas põhjust sõna võtta. Kui eelmise nädala algul näitas kaal ühel hommikul 69,5 (alustasin 70 pealt), siis sain aru, et tuleb pisut tõhusamad meetodid kasutusse võtta. Peale eelmist last sain kaalu alla alles siis, kui olin kuu aega suht anorektilisel dieedil ehket ei söönud peale jogurti suurt midagi ja kaal läks alla ja kui sööma hakkasin, tagasi ei tulnud. Niisiis alustasin eelmisel nädalal oma ranget dieeti (nädalavahetus läks natuke nässu) ja täna hommikul näitas kaal 67, seega on kokku maha läinud 3 kg. Järgmisest nädalast lähen Viljandisse ja plaan on iga päev rattaga ümber järve sõita ja ema pakutavaid sööke ignoreerida ja rohkelt vett juua (sellise palavusega muidugi eriti muud ei tahagi nagunii, eksole) ja ükskord peavad need lisakilod ju ära kaduma.

Seletamatu tõus

Ehk siis millegipärast andis tänahommikune kaalumine 0,5 lisaks. Ebaaus.
Tegelikult oli terve see nädal imelik, midagi justkui teistmoodi ei teinud, aga
kaal tõusis. Kõigi reeglite kohaselt (ikka see kuu värk, raegu kahaneb) oleks
pidand langema ju?

Nojah, kogu lootus on maaleminekul, et seal tohutu füüsilise tegevuse käigus
õnnestub üht-teist välja higistada. Samas maasöök on ka ju teada...

Mõtteainet igatahes jagub. Oleks niipalju meelekindlust, et kaal kah liiguks.
Praegu on igatahes selline tunne, nagu ei oleks midagi teind enda heaks.

kolmapäev, juuni 07, 2006

-1kg

Eelmise nädalaga võrreldes on kadunud 1 kg. Arvan, et "higistasin" selle kilo vist välja esmaspäeval lõputöö kaitsmisel. Söömine on olnud suhteliselt ebaregulaarne ja ja kaks pakki kummikomme kadusid nagu võluväel! Tavaliselt on pinge ja stress mind sööma pannud aga ju siis nüüd ei saanud need tunded minust väga palju jagu! Remont teeb ka oma töö, sest kui käed tööd täis ja midagi peale vee saadaval ei ole... ehh... see on parim allavõtmise viis! Lisaks veel elukaaslase karm pilk kui mõne shokolaadi poes korvi sokutan.

Põhimõtteliselt sama.

AGA! - ikkagi juurdetulnud kilod maas, seega vana ilus nr -5kg. Sest sel nädalavahetusel kordus miskitõttu sama, mis eelmisel - enesekontrolli puudumine ja suurenenud õgimine. Tõesti, vabalt võiks meid kutsuda söögisõltlasteks, sest isegi kui kontrollid ennast, mõtled ikka igasugustest hõrgutistest ja sellest, kuidas tahaks neid lihtlabaselt õgida, end täis puukida, tunda maitset kaua ja pidevalt jne.
Ja siis kui esmaspäev saabub, võtad end taas vaikselt kokku ja õnneks tulemuslikult. Kuigi pekki on naha vahel külluses endiselt, on ümbermõõdud siiski väheke vähenenud - ükspäev proovisin huvi pärast, kas teksad tulevad jalast ära nii, et nööpi ja lukku lahti ei tee - tulid küll:) No teksad olid muidugi madala värvliga...
Olgem siis tublid jänesed edasi ja katsugem suviste nädalavahetuste pidudepainetele vastu panna! Meil seisavadki nüüd ees pulmad (mitte enda omad) ja 50.a.-ne juubel(õnneks ka mitte enda oma:)) ja siis kohe varsti Horvaatia-reis, oh oleks seda tahtejõudu ja heas mõttes anoreksiku mõtlemist rohkem!:)
Ma ei saa aru, miks peab olema nii, et on 2 äärmust - söögisõltlased ja anorektikud... Tahaks seal vahepeal olla, nii, et ei peaks kaalule ega söömisele mõtlema... et oleks niisamagi sale:)

ikka sama seis

ehk siis 1. juunil välja võideldud miinus 1,5 kilo ja ei muffigi rohkem.
taas ma tean süüdlasi-liialt veini ja gorgonzola ja mascarpone segu. ja siis juustu maasikatega süüa, või väikeste kuivand mandlileivakestega. mõnus!
eile poes käies ikka pidasin oma 2 minutit sisemist monoloogi kas osta või mitte. ei ostnud, aga neelud kodus käisid koledal kombel.
kepikõndi on iga päev tublisti a ju siis ikka mugimist-joomist rohkem.

söögisõltlase halin

mul on väike langus (-0,5kg) ehk sain tagasi oma miinus viis kilo. Tegelikult näitas isegi nats vähem, aga kuna see number oli täna alles esimest korda, siis ma temasse eriti veel ei usu. Liiati olen ma koolivaheajastressis ja õgin iga kisa ja karjumise peale nagu ogar.
Nt: tuleb peale enesehaletsus, siis marsin kohe midagi head otsima, tuleb peale viha, siis kohe jälle külmkappi kangutama jne.

Eile sain mehelt vaba õhtu. Läksin sõitsin rattaga 10 kilomeetrit, mis on ju tore, aga läbisin ka poe, kust võtsin pudeli uut D-Lighti (2,9% alkoholi, o.33 pdl) ja karbi light corgonzolat. Ja panin kogu selle juustu kinni, üksi. Ja shokolaadi sõin. Vastik, nõrk. Aga närvid on ka läbi. Võibolla oleks õigem palderjani või midagi muud vähekalorilist süüa.

Kepikõndinud olen usinalt. Vast paar hommikut on vahele jäänud. Sõbrannaga läheb aeg lennates ja on kohe eriti tore.
Pilateses oli pühapäeval uus treener ja minu enesekindlus sai põntsu, no ei saanud poolte asjadega kohe ja õigesti hakkama. Ja peale trenni oli tunne nagu polekski õigupoolest üldse trenni teinud. Aga järgmisel päeval andsid tunda need kõhulihased, mida mul pole :D

Igal juhul jaksu kõigile ja edasi võitu poole!

Sildid:

Sama

Polegi nagu midagi lisada sellele nendingule kui veelkord nentida, et kaal on sama. Isegi imelik hakkab juba, hea meel on, et midagi ei lisandu aga kurb, et justkui ei taandu ka.

Nädal on olnud üsna üksluine aga töökas. Liikumist on vähe olnud, samas ilmad ei soosi tegevust. Madalrõhkkond rõhub, ma ütlen. Katsume siis edasi sama joont hoida vist.

ps. Langesin heauskse ostja rolli ja nüüd võin nentida, et see figura tee komplekt kolmest erinevast teesordist ei tööta küll sugugi. Ostsin prooviks. Aga ei tööta, vähemalt minul mitte. Nüüd luristan endale sisse, mis veel jäänud on ja siis pöördun selle vana juurde tagasi, mis äraproovitult ainevahetuse küll käima tõmbab.

Huvitav, kas kaalu ja selle vahel, et minu arust ei maksa sööki minema visata vaid tuleb ära süüa, on mingi seos? Kas kellelgi on veel selliseid kalduvusi? Huvitav...

reede, juuni 02, 2006

Tere siis!

Olen uus teie seas. Iga algus on raske, nii ka minu oma. Õlgadel on liigsed 28 kg! Eesmärgiks minu pikkuse kohta minimaalne kaal - 60 kg. Ma ei tea kas ma suudan selle saavutada. Võib-olla lepin juba seitsmekümnega... kes teab mis tulevik toob. Olen vist juba kolm korda liitunud kaalujälgijatega. Esimene kord läks nihu, kuna rühm asus teises linnas. Nüüd olen Tallinna elanik ja siin on suur valik nii kella-aegade kui ka asukohtade suhtes. Liitusin oktoobris, kokku jaanuariks maha u. 7 kg aga... siis tuli pingeline koolilõpp ja sõin kõike head paremat. Nüüd vaid lõputöö kaitsmine jäänud ja aktus ning sellega koos saabus ka rohkem aega vaadata mida sa suhu pistad jne. Olen meelestatud oma eesmärgile!

Ma ei tunne end oma kehas väga ebamugavalt (aga tegelikult võiks parem olla! Kes nii ei mõtleks!) aga kuna olen suur riiete ja seelikute ja kõige muu fänn hakkab ära tüütama olukord, kus poes on piiratud valik! C'mon mõned ilusad asjad on vaid suuruses one size ja nagu arvata ei ole see minu suurus! :) Ja enne peegli ette sattumist loodan ka sealt veits saledamat Liinat näha. Fotodest ma parem ei räägigi!Kunagi olen kogenud seda, kus sain selga libistada kõik mis tahtsin. Keskkoolis (möödas 5 aastat) aga tuli haiguse ja rohtude toel kaalule lisaks 25 kg! Lubasin, et kõrgkooli lõpuks on kõik üleliigne kadunud aga andsin alla ja seda mitmeid kordi. Elukaaslasega on ka nii, et tegelikult ta ju toetab mind aga kuidagi juhtuvad ikka külmkappi head ja paremad asjad ja ma ei suuda end taltsutada. Õnneks on nii, et mu toitumine on õige olnud pidevalt: kana, kala, rohkelt rohelist jne. Vee joomine oli juba varem mu tavaliseks tegevuseks aga ma armastan liialt palju kõike head ja paremat nautida. Liiga palju! Liikuda võiks alati rohkem aga meil on hetkel remont ja õnneks päästab natuke ka see! Asoo... mind murrab kartulisalt! Olin tõsiselt pettunud, kui esimeses kaalujälgijate rühmatunnis öeldi, et kartulisalatist tuleks küll eemale hoida! Ma võin seda nautida... lõputult!!!! Kuigi olen kokakunsti rohekm harrastama hakanud ei suuda ma seda endale ikka vahel keelata :) Iseloom tahab mul küll kasvatamist saada!

Aga igatahes! Jõudu, jaksu ja päikest kõigile!
Saledat suve!
(unistada ju võib! tegelikult on see suisa kohustuslik)
Päikest!

15. liige Kaalulangetajate ühisblogis

Tere tulemat Liina!
Liina on 15. liige meie pundis. Tal on suur eesmärk, aga küllap ta ise räägib, et mis ja kuidas :)

Teisi inimesi meie lahedast seltskonnast innustan ka sõna võtma ja aru andma.

Kogunenud motod:

  1. Seltsis segasem!
  2. Edasi jäneseparv!
  3. Kadugu sangad!

Sildid:

Jama värk

Nüüd siis on otsustatud- järgmisel neljapäeval lähen ma Kaalujälgijatesse, sadagu või pussnuge! Sest mina ise ei suuda, ausalt. Pole vahepeal absoluutselt midagi jälginud ja kohe on tulemused käes, pluss mis pluss. Päris kurvaks teeb kohe :(
Aga mul on õhkõrn lootus, et nüüd esmaspäevast, kui ma jälle tagasi tööl, läheb asi paremuse poole. Sest seal ma tavaliselt joon normaalselt vett (mm mulle maitseb jääkülm Saku Läte) ja söögi teen ka omale hommikuti kaasa, sest lähedal lihtsalt pole norm söögikohta ja kaugele ma minna ei viitsi. Ja katsun võileibu vältida, teen pigem mingi tervisliku salati vms. See on muidugi teooria :)

Ma ei tea kuidas teistel, aga mina tunnen küll, et minul hakkab kehakaal enesehinnangu peale. Võibolla sellepärast, et enne rasedust olin ma tõesti pisikene ja nüüd ikka megasuur võrreldes varasemaga, rõivanumber on 36e pealt kasvanud 44le ja tee mis tahad, ma ei tunne ennast niimoodi päris endana.
Mitte iga päev, aga kohtati tunnen, et masendus hiilib vägisi ligi. Mõnel päeval peale peeglissevaatamist ei taha välja ka minna, sest vastik on mõte, et keegi mind sellisena näeb. Tunnen, et olen oma komplekside pärast juba mitmest heast tuttavast kaugenenud, sest olen neid lihtsalt tõrjuma hakanud. Tundub, et nemad on nii ilusad ka kenad, miks mind sinna sekka vaja. Tean, et nõme nii mõelda, aga mis sa teed. Mõned õhtud olen end kogu selle jama pärast õhtul lihtsalt magama nutnud nii et tunnen, et kaaluprobleem on minu jaoks juba liiga kaugele läinud ning tagumine aeg on midagi muta.

neljapäev, juuni 01, 2006

Mida ei ole soovitav teha!

Viimase nelja nädalaga on lõplikult selgeks saanud, mida ei ole soovitav teha kui tahad kaalu langetada.
Ei ole soovitav:
1.Omada sõpru, kes külla kutsuvad ja ise tulevad ja siis toovad söögi lauale.
2.Omada sellist meest, kes ütleb, et sööks täna õige midagi head.
3.Käia naistega esmaspäeviti või kolmapäeviti kohvikutes kudumas. (Võib olla peaksin siiski rohkem (heheheheee) kuduma?)
4.Käia pühapäeviti ämma juures õhtust söömas.
5. Käia vanemate juures laupäevaõhtul saunas ja pärast seda juua õlu ja süüa head-paremat.
6.Tunda vastupandamatut kirge millegi magusa järgi (kuigi ma komme jmt muidu väga ei armasta).

Õnneks olen nullis.

tagasi võidetud

eilne ontlik päev ja rohke sport mõjusid ja juba eile õhtuks kogutud kilo maha saadud. täna hommikul oli number veel ilusam, 500 gr võrra aga ikkagi.

tervitus vapratele tinasõduritele

Kehv nädal paistab olema olnud. Ka minul. Asi on nullis, hea seegi. Sest tegelikult võiks olla hullem.
Ma tean ise küll mis ma valesti teinud olen. ma ei arvestanud punkte, ma ei joonud vett piisavalt. Kõndimas olen käinud kohe igal hommikul ja see võibolla on mind lisandunud grammidest ka päästnud. Tuju on ikkagi sellest tulemusest kehv. Eks ma katsun motivatsiooni üles korjata kusagilt. Ei mäleta ka kuhu ma ta jätsin.

Sildid: