neljapäev, august 31, 2006

Ei tuhkagi

Minu seis on vana. Vist. Vist sellepärast, et ega ma täpselt teagi, kui palju kaal eelmisel nädalal näitas. Praegu aga vaja:
1. tervis korda saada (ravikuur lõpetada)
2. nutust ilma trotsides liikuda (oijee ... mulle on ju uusi dresse vaja .... tea kas nii suuri üldse leiabki)
3. üritada (kordan: üritada) mitte peale kella 19 süüa. Mõnel päeval on isegi õnnestunud. Aga mitte just eriti järjepidevalt.

kolmapäev, august 30, 2006

Talv läheneb tõesti...

Ja +1 kg.
Hea vähemalt, et ma pole ainus:)
Katsun nüüd selle söögipoole kuidagi kontrolli alla saada ja stressisöömise stressi-isutuseks pöörata. Või et siis kuidagi teistmoodi.
No ei tahagi kohe pikemalt heietada...

Teosammul edasi

Sel nädalal jälle sada grammi maas! Nii võib ju kuuga lausa poole kilo kaotada. Irooniline muie. Samas onenesetunne kuidagi palju kergemaks läinud peale seda kui kepid nurgast jälle välja võtsin ja Kajakaga hommikused 6000 sammu tuurid taaselustasime.
Pandagu siis kirja miinus 1,9. Ja nüüd lähen vanatädi sünnipäevale, arvatagi, mis seal ees ootab :-(((

PAHA :(

Lähenev sügis on mulle halvasti mõjunud. Kaalu mõttes. Ehk kui ausalt ära rääkida, siis võrreldes eelmise nädalaga kilo raskem. :( :( :(

Ei taha midagi muud öelda rohkem. Loodame et asi on talvevarude soetamises. Ma räägin küll, et ei ole vaja, aga organism võtab seda väga halvasti kuulda...

Igatahes, tarmukalt asja käsilevõtmiseks olen hetkel liiga pahas tujus. Jube hea vabandus, mis?

teisipäev, august 29, 2006

tagasi alguses,

kuna mul vahepeal oli eestist ema külas, siis see tähendas ainult üht - külalisi ja külas käimist ja palju, väga palju hea ja parema söömist. palju veini..

esimesel septembril alustan uuesti, sest enamik kilodest on tagasi tulnud, mis ma 10 päevaga maha sain..

niisiis, varsti kuuleb minust jälle :)

reede, august 25, 2006

Tagasi

Mõned kuud olin siit kadunud ja mõningatel põhjustel oli kaalulangetamine võimatu. Nüüd olen siis tagasi. Ma tean-tean, et tuleb kella ja sööki vaadata ning sporti teha, aga ... äh. Täna teen õhtusöögiks igatahes ühepajatoitu.

Kes Tartu inimestest õpetaks mulle puust ja punaselt, kuidas kepikõnnil keppidega vehkida? Moos. Võtaks selle ette, aga vot kardan et teen midagi äkki valesti.

neljapäev, august 24, 2006

Miinus...

200 grammi jälle. Ametliku kaalujälgijate kaalumise järgi. Pole küll teab mis suur tulemus, aga peale neid sünnipäevi ja pidusid ma üldse ei uskunud, et miinus tuleb. Kokku siis -2,2kg.

Pealegi täna hommikul ärgates astusin kaalule ja olin enda peale kuri, et terve selle nädala korralik olnud, aga kaks kilo juures :O Olin kohe nii kuri, et läksin ja sõin hommikusöögiks pirukaid. Peale pirukaid kaalusin uuesti ning kaal näitas miinust hoopiski. Ma loll vaatasin unise peaga valesti. Vaat sulle siis...

Esialgu sama

Ehk siis numbreid ei ole vaja muuta. Õnneks.

Aga mis puutub tõsisemasse treneerimisse, siis mina tartlasi kutsun küll ülesse. Ise plaanin septembris-oktoobris asuda taas treneerimisele ja tulge kah minuga sinna klubisse. www.avancia.ee Nad muretsesid uued rattad (oli ka viimane aeg) ja üleüldse kõbisid natike.
Triinu, Heidi ja kesse siin on kõik. Vuhh ja minema!

imekombel näitas täna varahommikul kaal kilost langust. Imelugu. Me käisime ju esmaspäeval Soomes ning sellega kaasnes söömaorgia rootsilauas. Aga paraku jah see asi nii ilus polnudki, sest pärast kepikõnniringi koos Misucchiga pidin ma mingist veidrast masohhistlikust huvist ajendatuna uuesti kaalule astuma ja kilost oligi sujuvalt järele jäänud vaid -500 grammi. Nõnda ma ka kirja panen, sest see tundub ausam.

Sildid:

kolmapäev, august 23, 2006

Hirm on

Enne 1. septembrit kaalule ei lähe. Ei julge seda suurt nummerit vaadata.
Vahepeal hakkas 80 peale kiskuma, siis tuli küll meele heitmise tuju peale.

Homme lähen trenni. Kui saaks ainult sellest vastumeelsusest kehapaljastamise ees lahti.

Riideid 46 ei taha. Neid ei ole lihtsalt. 44 on üpris viimane. Ja mis värk sellega on, et paksude inimeste riided on mitte-nii-ilusad, kui peenikeste omad? Kus on kopsakate taljega inimeste riided?

Sada.

Sada grammi läinud. Aga kui oleks enne kaalumist klaasi vett joonud, oleks ju sada grammi juures olnud. Nii et sisulist edasiminekut ei saa just täheldada. Tabelisse paluks siiski märkida -1.8.

Liikumine on olnud minimaalne tänu juba kuu aega painavale seljavalule. Massaazh seekord ei aidanud, lähen konsulteerin perearstiga. Samas tean, et ega siin muud targemat soovitust ei ole kui mitte raskusi tõsta ja seljale puhkust anda, aga aastase väikelapse emana pole see minu jaoks mingi option. Septembrist panin end aga spordikluppi kirja, siis läheb vehkimiseks. Nii vähemalt on plaan.

esmaspäev, august 21, 2006

Samm edasi, kaks tagasi...

.. iseloomustab mu olukorda praegu kõige paremini.
No öelge, kust see motivatsioon võtta???

Mõtlen, et äkki oleks ka mõistlik hakata rangelt toitumispäevikut pidama, panna sinna ka kõik mõtted kirja? Ja siis avalikult siin näidata, et teised näppu vibutada ja korrale kutsuda saaksid..

Ahjaa. Korrapidaja usinalt ikka märgib kõigi miinusi. Ma juba ammu hõiskasin, et mul -2.4 kg kokku, nüüdseks on sellest saanud -2. Aga parem ikka kui -1.4kg. Nii et palun mulle -2kg kirja, omal rõõmsam vaadata :D

neljapäev, august 17, 2006

ooo, mul on niii raske.
ma olen ise ka raske, ilmselt on see siis normaalne, et mul niii raske on.
ma õnneks juurde pole võtnud, aga alla samuti mitte. Nõme lugu.
Kepitamas olen kaks korda käinud, ent muud mitte midagi. Mehel on puhkus ka ja seetõttu kõlab mu päevades refräänina, et «läheks kusagile sööma».

Minu lootuskiireke on tööleminek, et ehk siis .... no teate stress ja kiire elu ja. Aga samas on elu näidanud, et teistel allavõtmist soodustavad tegurid, nagu nt sünnitus ja imetamine ja armumine ja muud panevad mu niigi ohtrad kilod veelgi lopsakamalt vohama. No aga loota ma ikka ju võin

Sildid:

kolmapäev, august 16, 2006

Lopuks ometi

Nyyd on kyll ilmatuma aeg eemisest kirjutamisest mooda lainud. pohjus enamasti see, et pole nagu olnud millegagi eriti uhkustada. toesti nagu eespool kirjutati, kana takus. terve nadal laheb koik ilusasti ja siis saabub reede, kui sober tuleb kylla ja teeme pitsat. ja see on ju nii hea. ja laupaeva hommikul motled, et ah kui juba nii laks, siis voib ju edasi syya. ja siis esmaspaeval on jalle masendus ja koik hakkab (heal juhul) samast kohast peale. ma olen ikka oudne impulsiivne sooja kyll. teiseks veel see ka, et kui ma kohe tulemust ei nae, siis nagu motivatsioon kaob taitsa ara. ja siis motlesingi, et end oma impulsiivsest soomisest voorutada ja ka monest kergemast tervisehadast lahti saada, votan ette mahlapaastu. et siis pole yldse mingit variantigi libastumiseks ja valede asjade soomiseks, sest kui ei soo, siis ei soo ja jutul lopp. vot nii. ja tana on 9. paev. kuna teoreetiliselt peaks mahlapaast andma hea stardi tervislikumale toitumisele, siis on praegu lootused suured. suurim motivatsioon on see, et ma olen nii lahedal, et mu vanad riided, mida ma 2 ja pool aastat pole kanda saanud, mulle jalle selga laheksid. terve oma ameerikas oldud aja valtel olen ma ostnud endale ainult hadaparaseid riideid, sest kogu aeg on mote, et ma pean alla votma. ega see vist vaga tervislik mottekaik pole, igal pool ju kirjutatakse, et peab ennast armastama sellisena nagu oled, a ju ma siis olen kiiksuga :).
seda peab kyll ytlema, et mahlapaast minu jaoks on palju lihtsam kui tavaline kaalujalgimine. naiteks kui kylla lahed ja igasugust sooki ja jooki sulle toppima hakatakse, ytled lihtsalt et paastud. vaatavad sind kyll nagu napakat ja arvavad, et proteiinipuudus ja anoreksia sind varsti tapavad aga tavaliselt jaetakse hull suht ruttu onneks rahule. niisama kaalu jalgides on palju lihtsam ahvatlustele jargi anda.
ja tabelisse voib mulle lisada -3, kokku siis -4.

sünnipäevale ei maksa minna

muidu juhtub see, mida oligi karta. ehk siis tänane seis 71,6 mis tähendab -3,7
halb. olen tähele pannud, et maal olles alati jääks seedimine justkui seisma. kohutav. ei tea, äkki on nad midagi vette pannud või... väga rauarikas vesi, lisab raskust.

võitlus jätkub.

Alla ei anna!

Alla ei anna ei kaalunumber ega mina. Nii et seis sama. Nüüd hakkab ehk asi paremuse poole liikuma, sest täna hommikul sai üle mitme nädala jälle Kalamaja pargis kepikõnniring ette võetud ja oli mõnus tunne küll. Hea seltskond annab hommikusele tiirule palju juurde, üksi ju ei hakkaks mööda raudteetammi üles-alla turnima ja muidu imelikke haake tegema. Täna aitas pulsi hoogustumisele kaasa üks röökiv koeraomanik oma suure tigeda koeraga, kes väga ähvardavalt ettearvatamatus suunas tuiskas - me ei saanudki peremehe rämedalt karjuvast kõneviisist aru, kas ta ässitab koera kallale või kutsub teda korrale. Igatahes kulus nii kaloreid kui ka närvirakke, edaspidi tuleb vist muu koht valida kepikõnniks.

Anu märkus kõhulihaste harjutuste osas väärib järgmist. Pean midagi välja mõtlema, sest hommikuse kepiringi raames ei taha päris pargimurule pikali visata ja matti ei viitsi kaasa vedada. Õhtul kodus? Elame, näeme.

Eile leiutasin täienduseks nn 0-punkti supile ka 0-punkti ahjuvormi, mida on hea ilma ebameeldivate tagajärgedeta õhtusöögiks manustada - laon ahjuvormi läbisegi tomati-, suvekõrvitsa- ja küüslauguviilud, lisaks ohtralt basiilikut, natuke soola ja peale u 1 kl tomatimahla ja 25 min 200 kraadises ahjus. Pärast võib veidi parmesani peale riivida ja viilu sepikut peale haugata, see annab siis natuke toekamat lisa.

...

... ikka sama...
/kaob punastades nurga taha/
:)
Samas nagu enesetunne on küll peale pidevat kepikõnniga tegelemist viimasel ajal paar kilo kõhnem:) Ma tundun endale palju pringim ja lihaselisem:)
Äkki siis keha esialgu harjub suurema füüsilise koormusega ja alles seejärel hakkab kilodest lahti laskma.
Söönud ma ka nagu midagi suurt ja rasvast ei ole.
Hakkasin alates tänasest 4 võileiva asemel hommikuti 2 sööma. Kodurežiimil muidugi saab muudki hommikuks näksida, näiteks igasugu kenasid putrusid ja helbeid.
Tegelikult, kui aus olla, tuleks kepikõnnile lisada ka kõhulihaste harjutuste seeriad, siis oleks lootust vähemalt, et see kena rasvik väiksemaks jääb:)
Püsime kursil.

teisipäev, august 15, 2006

Jätkan (juurde võtmisega seekord)

10 august

Hommikuks ikka oma näkileibasid, lõunaks sõin ühe taldriku frikadellisuppi (imestan, et nii vähe, tavaliselt söön 2-3, aga magu vist väiksema kogusega harjunud, ei tea.. võibolla ei olnud kõht nii tühi) lisaks tahtsin süüa ühe kohupiimakreemi (metsamarjadega), avastasin, et see annab 143 kalorit, isegi suvaline jogurt annab 90-110, seega sõin ainult pool, ülejäänud sai Knut.
Õhtuks sõin viinamarju, õuna ja ühe porgandi.

PS. hommikusöök on meil a kell 11 ja lõuna 17-19 vahel, õhtusöök (milleks on tavaliselt puu-ja juurviljad) on kell 21-23

11 august

Hommik algas tavaliselt, lõunaks plaanisin suppi süüa, aga ma enam ei tahtnud, seega sõime paar võileiba ja ohtralt viinamarju.
Õhtul läks asi käest ära, kella 20 paiku, mõtlesime et vaatame mingit filmi (siin hakkab umbes 10-15nel kanalil 20.15 iga päev film), mitte midagi erilist ei olnud. Vaatasime siis mingit suvalist saksa filmi, aga mina käisin ikka Knutile peale, et lähme DVD-laenutusse. Mõeldud tehtud, no nii tühi. Suvi ju ometi, kas inimesed üldse väljas ei käi ja istuvad kodus ja vahivad filme ve? Pooli filme, mida ma lootsin, ei olnud üldse veel laenutuses ja pooled, mis mulle oleks meeldinud, olid juba väljas. Valisime 3 vanemat filmi (kuigi tahtsin uuemaid, aga neid ei olnud..)
Lisaks ostsime kõrpse (mingid lahjad sibula kõrpsud, 6 gr rasva ainult) ja natsosid (22% rasva 100 gr) ja mingit hot salsa kastet (kusjuures 0.1% rasva ainult). Ma sõin ainult pool pakki krõpse ja natuke natsosi. Lisaks ühe porgandi. Ahjaa, MezzoMixi jõin ka, umbes 300 ml (0% rasva, 43 kalorit/100ml).

12 august

Hommikuks herkulaputru ja 3 näkileivaviilu 3%lise parmasingiga.
Lõunaks lõhefileed (ahjus tehtud) ja salatit.
Õhtul käisime Reeperbahnil – 2 desperados õlut (tekiilaga) ja kebabi võileib, või mis iganes see on, saia vahel on salatit ja liha ja värki.. njamm..

13 august

Hommikuks näkivõileibu. (ärkasime kell 12.. seega lõunaks)
Rattasõit 10-12 km.
Õhtuks külmutuskapi-wok (see tähendab, et kõik mis külmutuskapis – pannile). Täna koosnes see paprikast, tomatist, oliividest, seentest, sibulast, piprakurkidest, mingist pisikesest tükist lihast, suitsuvorsti viiludest ja lahjast juustust. Juurde tops kodujuustu. Päris normaalne oli. Aga kindlasti ka kaloririkas :-(

14 august

Hommikul sõin 3 näkileiba, koolis vahepealaks kaks võileiba (kodust kaasa võetud).
Koju tulles sõin paar võileiba ja õhtuks sõime kanafileed ja suure kuhja lillkapsast ja kodujuustu.. Njammm..

15 august (kellelgi on täna sünnipäev, just meenus, kui seda kuupäeva kirjutasin..)

Tagasilöök -> juurde võtnud :D Need on need öised söömingud ja suitsuvorstid.. Hetkel siis kaal 80,2.

neljapäev, august 10, 2006

Tähelepanu. Valmis olla. Läks.

Tere!

Mina olen Mari-Leen, elan Saksamaal, viimased 7 aastat olen olnud ülekaalus ja nüüd mõtlesin, et eksperimenteerin ühe nädala, süües ainult lahjasid tooteid. Ja asi toimis, 5 päevaga võtsin alla 2.1 kg ja 9 päevaga juba 3.2 kg.

Kirjutasin oma kaalujälgimisest ka enda päevablogis

Nüüd hakkan siia kirjutama :-)

Mida ma varem ei söönud, ei ole kogu oma elu jooksul söönud, on keedetud juurviljad ja pudrud.
Aga, kuigi väga ei maitse, saan hakkama :) Liha ei taha enam üldse näha..

Kirjutasin 9 päeva ka kaalu-päevikut, lisan selle siia.

1. augustil hakkasin siis kaalu jälgima. Mul on kodus digitaalne kaal, mis näitab erinevat kaalu, olenevalt siis kohast, kus ma kaalun.. Toas (vaipkattel) kaaludes olin 78.6 kg, köögis (reliinil) kaaludes olin 82.4 kg, vannitoas (kiviplaadid) kaaludes olin 80.1 kg. Võtame siis maksimumi ehk 82,4 (millest ma aru ei saa, kuna riided on sama nr, mis siis, kui ma 76 kaalusin, iseenesest a 7kg juurde võtmisega peaks teksad kitsaks jääma.. UUED teksad.. ei peaks jalgagi minema..) Ok, see selleks, algkaal siis 82.4 kg.

1 august

Käisin poes (31sel), ostsin igast vähese rasvasisaldusega ja muidu lahjasid tooteid. + hulganisti gemüset (juurvilja/puuvilja)
Hommikuks sõin herkulapudru (või putru?! Ma tegelikult ei armasta pudrusi.. no ma ei ole väga tervislike eluviisidega). Panin sinna pisikese võisilma, magusaid pudrusi ei kannata ma hoopiski.
Lõunaks sõin 3 kanakotletti (rasvasisaldus mingi 0.9%) ja suure virna salatit (kurk, tomat, lehesalat, redis ja kodujuust)
Õhtul närisin porgandit ja õuna.

2 august

Hommikuks sõin näkileivaga (issand kui haige sõna.. Knäckebrot ei ole märgatavalt parem) 4 „võileiba“ - lahja singi ja lahja juustuga.
Lõunaks sõin ühe viini snitsli koos a poole kilo lillkapsaga.. (oksendama ajas, kui aus olla. Ma ei armasta kohe mitte üldse keedetud juurikaid, proovisin küll suht kõvaks jätta hautamisel, aga ikkagi.. aga sundisin end sööma)
Õhtuks jälle porgandit ja õuna, nektariine vahele.

3 august

Hommikuks jällegi võileivad, ei rohkem ega vähem, kui neli.
Lõunaks tegin krabisalatit – redis, tomat, kurk, salat, krabid, oliivid, kodujuust ja keetsin umbes 10 grammi riisi kõrvale :D Ühe kotikese kahe peale. Salatit oli megalt!
Õhtuks jälle nosisin porgantid/õuna/nektariini

4 august

Hommikuks herkulapudru, 2 võileiba
Lõunaks sõime kaks kuuma võileiba – täisteraleivaviil, tomat, kanakotlett, redis, paprika, juust..
Õhtuks keetsin mõnusalt soolaseid kartuleid ja kõrvale kuhi salatit (seesama mis eelmistelgi päevadel, kodujuustuga)
Kuna ma aga olin üleval mingi kella 2ni, siis kell 23 tekkis julm nälg, käisin ainult külmutuskapi vahet, vaatasin ja mõtlesin, ei ma ei söö ja panin ukse sama targalt kinni. Lõpuks närisin kaks porgandit ja läksin magama.

5 august

Kaalusin.. - 2.1 kg.. Jee.. Jätkan :)
Hommik algas poeskäiguga. Arve oli jällegi 40 euri tuuri ja süüa nii 4-6 päevaks. Lahjasi asju endiselt, sest kui ma kaalusin ennast ja number mulle meeldis, otsustasin lahjade toitudega jätkata.
Koju tulles sõin neli näkileiva võileiba, ikka oma lahja singi ja juustuga..
Lõunaks/õhtuks (a kell 18) sõin mehe soovil paar tükikest kebabi liha ja mingeid kauboi kartuleid, suure hulga salatiga ja kui aus olla, mulle ei maitsenud. Olen vist lahjaga juba ära harjunud..

6 august

Hommikuks olid võileivad, aga ka paar ahjus soojaks tehtud kuklit (sihvkade, mooniga..), mida mees mul jumaldab. Sõin ka ühe. Pakilt ei leidnud mingitki informatsiooni kalori/rasva/kamakaks mille sisalduse kohta. Lisaks sõin paar näkileiba.

Õhtuks sõin kaks kuuma kanakotletti (väiksed) ja 3 viilu näkileiba ja ohtralt tomatit.
Rohkem vist täna ei söö.

7 august

Hommikul sõin 2 võileiba (näki oma :P) ja läksin kooli. Tegin endale teraleivaga 2 võileiba kaasa, et vältida nurgapealset pagariäri ja frikadelli ja hapukapsaga võileiba.. Kooliga oli nagu oli.. Tulin koju, avasin veini. Närvid olid läbi. Pool pudelit läks kulinaga alla.

Kella 19 ajal sõin oma kooli-kaasa-tehtud võileivad ära.

Kell 23 oli mul külaline eestist, kellele sealiha seente-juustuga tegin. Sõin ka pisikese tüki. Moepärast. Ei maitsenud :S + pool pudelit veini ja pool klaasi sidruniõlut.

8 august

Asjaajamine, hommikul 2 näkileiba..
Lõunat sõime linnas, valisin küll vaid salativalikust endale kuhja head ja paremat, kuid feta juustu salat oli rohke õliga, tundsin, kuidas grammid tagasi tulevad :D
Õhtul kodus jõime üle saja aasta teed, koguaeg muidu vett või mahla. Tee maitses jube hea. Juurde paar võileiba.. Suitsuvorstiga, mida ema Eestist saatis. Kurat, kui hea. Lisaks õun. Ja siis sain aru, et tänane päev on käest ära läinud ja sõin 7-10 kommi (Kinder Bueno mingid kommid) ülejäänud surusin mehele ja ütlesin, et söö ülikiirelt, muidu ma võtan tagasi..

9 august

Hommikul hakkasin uue hooga, lahjat sinki ja juustu..
Lõuna magasime maha, sest meil oli palju vahele jäänud. Esmaspäeval magasime ainult 4 tundi ja eile (ehk teisipäev vastu kolmapäeva) 6 tundi.
Kell pool seitse oli õhtusöök. Loomaliha kotletid, ma sõin 3 pisikest ja roheklt mozarellat ja tomatit.

10 august

Kaalusin. Ma ei oleks seda uskunud.. 9 päevaga MIINUS 3.2 KG, aga ilmselt oleks rohkem, kui ma ei oleks ühel päeval end käest ära lasknud.. Niiet toimib küll see lahja-söögi-värk.

Kirjutamiseni!

kolmapäev, august 09, 2006

Kaalurindel muutusteta

Olulisi muutusi kummaski suunas pole täheldada. Nädalaga 200 grammi ainult läinud, kogukadu Ungari vorstipoe keeles väljendatuna 17 dekat - Ungaris nimelt küsitakse poes juustu ja vorsti 100 grammi kaupa, ühiku nimi on deka. Näiteks 300 grammi juustu saamiseks tuleb küsida 3 dekat juustu. Milline kokkuhoid sõnade arvelt!

Kuigi kaaluseisaku põhjused on ikka inimeses eneses, on mul algusest peale tunne, et peaksin KJ rühma vahetama, kuna rühmas käimise kasutegur on tänu nõrgale rühmajuhile praktiliselt 0. See 30 minutit iganädalast KJ rühmas veedetud aega tundub täiesti mahavisatuna, kuna mingit uut infot ei saa ja esitlusviis on väga ebalev. Pole isegi piinlik minna oma plussgramme teada saama. Kuidas teiste kogemused on, kui suur roll on rühmajuhil? Või tegelen lihtsalt vabanduste otsimisega...

plussssssssss

mul on kehvad lood, jälle kilo seljas tagasi.
Anu siin räägib kepikõnni-imest ja tõesti-tõesti, ma pole kordagi keppi kõpsutanud. Rattaga olen sõitnud küll, eile nt 30 kilti, aga pärast seda ma söön ja joon ikkagi looma moodi, seega pole kedagi muud süüdistada kui oma lõpmatut isu ja magu. Aga ma püüan...
Ja kaalulangetajaid ma ei unusta!

Sildid:

Sport teeb imesid

...ehk siis taaskord pean rõõmuga tõdema, et 64,5 kg jätkuvalt! Oleme Manniga juba kaks õhtut usinasti kepikõndinud, tund aega jutti. Mõjub äärmiselt hästi. Ma arvan, et kui me sel nädalal veel mõned korrad käia saame, siis järgmisel nädalal oleks kohe mõni miinus ka võimalik kirja panna üle hulga aja. Sest tõele au andes möödus nädalavahetus kuidagi niimoodi, et ühel suvalisel ajahetkel kaalule astudes näitas see ehmatamapanevaid 67,5 kilogrammi! :O Nii et ausõna, sport teeb imesid.
Kajakas muide ei käi tööl, vaid puhkab palgata:) Aga seda ainult paar nädalat ja siis ikkagi algab tõsine töö pihta. Ma saan Luizest suurepäraselt aru, et kui ikka oled juba nii palju alla võtnud, aga see ametlikus statistikas ei kajastu, siis mõjub vähe ruineerivalt küll;) Mul õnneks seda muret pole, et number muutunud oleks:))

JÄTKUB!

Samas rütmis. Või enam vähem. Ehk siis tänahommikune seis 70,9 ja -4,1 mulle!

Kaalunumbrid ajasid mind terve nädala muhelema, nii hea on ju vaadata kui langeb kogu aeg. Erilisi ohtusid pole muidugi ka olnud, aga see-eest on nädalavahetusel külaskäik maale, kus venna sünnipäev-pulmapidu. Tea mis seal saab. Maaõhk iseenesest on juba tüki rammusam, peaks vist säästlikumalt hingama. Või sporti tegema, selleks leidub seal kah võimalusi küllaldaselt.

Kajakas on vist nii töö sisse ära läinud, et ei jõua enam kriipsugi muud kirjutada. Ega kaalunumbreid muuta. Jaksu ja edu siis uuel vanal postil! Mul on sellest nii kaua möödas, et ei mäletagi, kuidas oli peale lapsepuhkust naasta. Aga loodan ikka, et sul jagub kaalulangetajatele ka aega...

Ja teised ka, uuu, läksite egiptusesse palverännakule?

neljapäev, august 03, 2006

Ametlik kaalumine

Jõudsin eile siis teist korda ametlikult rühma, mis teeb esimese ametliku kaalumise. Kuna olime sellel ajal Tallinnas, käisin seal rühmas, Liana Vahtra juures. Vahtra on täpselt nii tore inimene nagu räägitakse :)
Ja paberitesse sain siis kirja -2 kilo, millega olen väga rahul, sest vahepeal kadus järg ära ning kartsin, et ei tule üldse miinust.
Aga punktidega olen järjekordselt jännis, no tundub see 21 mulle liiga vähe :S Lõunasöögist jäi üle nüüd õhtuks ainult 1 punn, saan jälle vaid 0-punkti suppi õhtuks süüa. No ok, kui ma oma latted ja muud nõrgad kohad ära jätaks, tuleks õhtusöök välja küll. Aga no tahaks midagi ju näksida ka, onju?
Igatahes andsin lubaduse, et järgmise nädala kaalumiseks on kolm kilo kadunud. Tuttav kuulis seda ka, nii et eks tema kontrollib.

kolmapäev, august 02, 2006

Kana takus

Olen oma kaaluga kui kana takus. Pusin ja pusin, kuskile ei jõua. Eks ikka sellepärast, et pusin, mitte ei tegutse sihikindlalt ja eesmärgipäraselt. Praegu seis taas 78.5, läinud 1.5 - ja seda kahe kuuga.
Ühel hetkel leian endas jõudu olla tubli, seda peamiselt ennelõunasel ajal, pärastlõunati tunnen end aga vaimult nii väsinuna, et ei jaksa lihtsalt mõelda, mitmes leivaviil, kohupiima-amps või küpsis see nüüd suhu läks.
Käisime perega Lätis-Leedus reisil ja mu lemmiktoiduks kujunes kõikjal pakutav külmsupp, kus sees kindlasti peeti ja hapukurki. Tõesti hea ja kaloraazhilt sõbralik. Samas eelistasid lapsed järjekindlalt friikartuleid, kohukesi ja barankasid ja eks siis sai nende kõrvalt seda kraami endalegi suhu pistetud. Igatahes nüüd kodus tagasi ja jätkan kaaluaga pusimist. Kergenduseks saab oma aiast juba suvikõrvitsat, kurki ja aedube, igati väärt kõhutäide. Magustoiduks vaarikad ja punased sõstrad.

Sama

Noh, piinlik juba seda sõna siia kirjutada, aga noh, mis teha:)
Vähemalt olen rõõmus, et juurde pole tulnud, 64,5kg ju täitsa tore kaal, eriti pärast eilset hakklihapiruka kugistamist, millele järgnes vahukooretort - sõbranna on õppinud kondiiter ja eluaegne sale, kes võib süüa, palju soovib... Aga küll ma ka alla võtan! Ausõna!

Paksult rahul!

Noh, üle pika aja ka midagi. Ehk siis ette näidata kaal 71,3 mis teeb kokku -3,7. Juhuu. Selliseid märke näitas tegelikult juba mõnda aega, aga nö õigel päeval viskas ikka tagasi.

Muidugi, olgem ausad, olen vähe söönud. Mitte nälgas olnud muidugi, aga just vähe. ja rohkem sellist arbuusivärki... muidugi, trenni mitte eriti. Ehkki sain endale nüüd ka rulluisud. Vaatasin, et igasugu spordiasju on meil juba päris palju, peaks hakkama teenust pakkuma. Ja kas kombinatsioon rullidest ja käimiskeppidest on väga imelik? Noh, et niimoodi treenida? Ma kardan, kukun muidu pikali.

Kuna rahaline seis on ka väga nigel, siis ei saa endale väljas söömist nagunii lubada ja üldse. Vähesöömine ilmsesti jätkub. Või mis teie arvate, liig?