Tagantjärele rõõmus

Et siis 70,4 mis see teeb meil, -4,6 minu meelest. Niimoodi olengi varsti poole peal.

Jääb lootus, et puhkus ei anna tagasilööki... sest trenni ju ei tehta. Aga see-eest on kaks nädalat jäänd umbes ja siis võtame rasvaprotsendi ette.

Väljas puhub nii kõva tuul, et ei julge poodi minnagi. Jälle kasulik, ei saa süüa osta :)

-200 g

Tundub et see nädal takistasid kõhnumist mingid seletamatud jõud. Pole ma ju sugugi mitte ainuke, kellel midagi välja ei tulnud :P
Otseseid söögi- ja joogiorgiaid polnud, küll aga hakkasin ma korralikult oma punkte täis sööma. Kui eelmisel kahel nädalal piirdusin 18-20 punktiga, siis see nädal juba julgelt 23-24 punktiga. Paraku nii ikka kaal ei lange ja tõenäoliselt pöördun 20 punkti juurde tagasi. Kokku langust hetkel 2,3 kg.
Järgmine nädal võiks edukam tulla, sest vaheaja tõttu on palju aega ringi kooserdada ja viimaseid ilusaid ilmu (jah, meil oli eile 27 kraadi sooja) nautida.

Null

Kasvav kuu, haigus, päevad, enesehaletsus.
Muid põhjusi ei oska välja mõelda.

Ah jaaa :) punktipäevikut ei täitnud ja vett ei joonud.

Ei midagi

Sporti ma ei tee, süüa tahan ka hästi. Tööd on nii hirmus palju (sellest tagumiku kandilisus).
Läheks kõndima, aga üksi ei taha jne, jne, jne.

Kaal on sama ja üle 80 ei ole õnneks suutnud suruda.

Aga ei ole midagi, peidmehele meeldin :D

Ja kaalujälgijate soovitet rasvata piim ei kõlba kassi saba alla ka. See pole piim ega midagi.

null:)

Ei ole see nädal teps mitte nii hea, kui eelmine oli... Süüdlasi otsides leiame põhiliselt alkoholi ja päevad (vana tõde siin, et sel ajal vesi organismis kinni ja annab aina kaalu), aga võibolla ka spordi. Olen aru saanud, et kui hakata spordile rõhuma, siis kaal ei lange, kaalujälgijate põhimõttele vaatamata, et sport annab lisapunkte jne. Luizelgi siin kaal seisis tükk aega kui hakkas trennis käima. Mina teen kepikõnni asemel trenažööritrenni hetkel, kuna niivõrd jäledad ilmad on, et õue nagu ei kutsu lihtsalt. Aga tasapisi ikka proovin kõhnuda, küll need tulemusedki tulevad:)

0

Ma olen tegelikult väga vähe söönud ja kolm korda trenni teinud, aga täiesti käsitumatu kogus kaloreid on mu kõhtu jõudnud alkoholi näol. Piinlik lugu küll. Seda enam, et süüa ahmides säilib vähemalt teadlikkus tegevuse kahjulikkusest, aga purjus olles pole mul küll siiani pähe tulnud, et see mind paksuks teeb või muud moodi kahjulik on. Edaspidi üritan karskem olla. Hea asi on aga see, et jaksan palju rohkem joosta kui poolteist kuud tagasi trenni alustades ja jõudu on ka juurde tulnud. Ja kuigi ma iga päev vähemalt tunnikese kõnnin, peaks vast trenni tegema rohkem kui kaks korda nädalas...ehk võiks end ujuma vedada...

Hakkab minema!

Esimene sellenädalane raporteerija vist? Aga on ka häid uudiseid, sest nädalaga on kadunud - 500 g, kokku läinud -3.2 kg. Nipp lihtne - ükskõik, kas loed punkte või kaloreid, kella 19.00ks peaks kogu päeva norm söödud olema. Minu puhul on see ainus viis kaalu kaotada. Sest isegi kui ma sööks peale seitset kapsaid-kaalikaid, ei tuleks mingit kaalulangust.

Ja parim viis selle pärast-seitset-mittesöömise saavutamiseks on minna kl 20.00 trenni - vahetult enne ju ei söö ja kümne paiku koju naastes on juba paras aeg magama minna. Isegi kui säärast skeemi õnnestub ellu viia kolmel päeval nädalas, on sellest suur abi, seekord siis lausa poole kilo kadumise näol.

jeee-jee

-600 g ja 4,2 kokku
Väga hea, arvestades kui kohutavalt õudne nädal see oli. Asi oli nimelt nii, et reedel, päev pärast kaalumist, läksin ma täitsa hulluks. Reede hommikul käisin poja koolis sügislaadal ja ostsin sealt hullude päevade vääriliselt igasuguseid pirukaid ja kirjusid koerid ja kasse kokku. Ise sinisilmselt endale näkku valetades, et ma viin ja annan töökaaslastele.

1. Ja kas ma andsin?
2. Ja kas ma õgisin ennast silmini täis?
3. Ja kas ma lõpetasin siis vähemalt sellega?

Ei-jaa-ei.
Õudne. Sõin sel päeval järjest. Jõin ka.
Ja oh ime-imekest - laupäevahommikune kaal näitas vaid kilost tõusu. Siis olin veel muretu ja hakkasin väga usinalt punkte lugema, liigutama ja tubli olema. Kahjuks venis mu nägu aina pikemaks, kui ka teisipäevaks polnud see kilo kusagile läinud. Kolmapäevaks siiski oli. Jumal tänatud. Mõtlesingi, et näe lihtsalt nädal ära kulutatud ja tulemust ei miskit. Ent neljapäevane kj suutis aga isegi -6oo näidata. Nende kaotatud grammide üle on mul rõõmsam meel kui alguses kadunud 2,2 üle. Ausalt.

-700 g

Kahe nädalaga 2,1 kg - pole ju iseenesest paha. Nädalavahetus läks küll täiesti käest, kuna kaugelt Eestist tulnud sõbranna saabus külla ning restoran, juustud ja alkohol ei olnud just päris kontrolli all. Arvutasin isegi enesepiinamise mõttes laupäeased punktid kokku - 40 :D Ülejäänud päevad jälgisin 18 punkti piiri ja oh, imet, oligi pisike langus. See nädal katsun tublim olla ning ka korralikult trennis käia (Paningi end ülikooli juurde võrkpalli kirja).
Edu kõigile!

tüütult stabiilne

Hoolimata kogu nädala pingutustest on võimalik kõik saavutatu ühe õhtuga ära nullida. Omal nahal korduvalt tõestust leidnud. Hetkel siis midagi positiivset raporteerida pole, KJ-ga taasliitumine ja punktide lugemine pole esialgu oodatud tulemust andnud, kuna sattusin esmaspäeva õhtul küpsetama ning loomulikult läksin nende küpsetiste tarbimisega liiale. Suurema kahju suutsin ära hoida nõnda, et andsin järgmisel hommikul kogu kausitäie mehele tööle kaasa...

Juhuu

-1 kg kolme päevaga. Karta on, et see sama kiiresti ka tagasi tuleb, aga esialgu on hea meel. Punkte ma ei loe, kuid olen ausalt kõik üles kirjutanud, mis ma omale sisse ajan. Õnneks pole söömiseks eriti aega olnud. Eile käisin trennis, aga joosta eriti palju ei jaksanud (ajan süü üleeilse vereloovutamise kaela) ja jõusaalis rassimine oli ka suhteliselt piinarikas, kuna mu käelihased olid alles üle-eelmisest trennist toibumas... Poolteist kuud trennis käimist pole kaalus kuidagi väljendunud, peaks vist ikka katsuma rohkem joosta, aga varsti on juba nii koledad ilmad, et ei kipu väga 45 minutit vastu tuult ja vihma silkama.
Mu igapäevane marsruut näeb ette Tartu raeplatsi läbimist ja seal on ju üks kohvik teise otsa ning ikka väga õudne on nende kõrval näha neid reklaamtahvleid, mis näiteks kirsimoosiga kohupiimakooki sööma kutsuvad. Siiamaani olen suutnud vastu panna. Vähemalt alguses ei saa ma endale järeleandmisi teha, sest siis läheks kõik lõplikult tuksi.

Happy! Happy!

I`m back in business!
Tõesti tore on teatada, et pärast umbes neljakuust paigalseisu näitas minu kaal täna vähenemise märke ja seda tervelt 0,5 kg võrra!!! / Fanfaarihelid ja trummipõrin./ Sealjuures pole ma pidanud kannatama tühja kõhtu ning sportigi tegin vaid paar korda. Kuid punkte olen umbmääraselt lugenud.
Noh, ma olen nüüd vägagi motiveeritud ja loodan, et teen jätkuvalt kõik selleks, et järgmisel nädalal teavitada taaskord vähemalt 0,5-st miinuskilost!

Hommikusöögi kõrvale

... on hea teatada, et juba mitu päeva kenad numbrid ja õnneks ka kolmapäeva hommikul. Ehk siis 70,7 ja Kajakale märkimiseks -4,3. Juhuu. Ometigi midagi. Varsti hakkame poolele teele jõudma, poisid-tüdrukud.

Ma ei tea, kas ma olen liiga kõva peaga või mis, aga ma ei saand hästi aru, miks kõik vahepeal siin uusi sihtmärke seadsid. Motivatsioon kadus ära või? Mul piisab korra kõht paljaks võtta peegli ees kui kohe olengi motiveeritud.

Ma mõtlen, et see stabiilne treneerimine hakkab ikka ennast ära tasuma kuidagi. Aga seda ma vist olen juba pikalt rääkind. Muidugi, nüüd tuleb nädalane puhkusepaus sisse, kus ilmselt sõidan linnast ära ja sellega seoses ühtlasi ka ei treeni, aga ähk pole sellest NII suurt lugu.

Käib muide ka üleüldine ilutegemine. Eile käisin solaariumis. :)

Tere!

Olen teid algusest peale lugenud, lõpuks otsustasin ise ka üritada, ehk leian motivatsiooni... Viimase paari aasta jooksul on kaal pidevalt kõikunud nii stressi, haiguste, tablettide kui ka muidugi füüsilise aktiivsuse/passiivsusega seoses. Nüüd on aga tunne päris stabiilne ja septembri algusest alates käin kaks korda nädalas trennis (jooksmine, jõusaal). Paraku suurendab trenn jubedalt söögiisu, aga mis seal ikka, tuleb end distsiplineerida. Kui nüüd kuidagi 56 kg pealt 50 kg peale saaks, oleksin väga rahul :) (ei, ma ei taha anorektikuks saada, ma olen lihtsalt 158,5 cm pikk ) Seniks aga kõigile teistelegi tahtejõudu ja vastupidavust!

väga okei

oo jee -800 g. Kolme nädalaga 3,6 kg. Super. Täna käisime juba kj-s suurema tugigrupiga ja see lisab mu meelest ainult pauerit ja indu.
NO praegu veel tüdinud pole kuigi punkte korralikult pole enam üles kirjutanud ja ühest trennist popitasin ka. Otsustasin pigem koristada. No kas pole jumalavallatu jutt.

Aga no üldiselt ja õnneks näen ka siin seltskonnas entusiasmi ja tubliduse kasvu. Seega jõululauda istume kõik soovkaalus. eksole :D

Uuel aastal uue hooga

Jee! Mu nädal aega kestev tublidus viis sihile ja hoolimata haigusest ja päevadest oli kadunud 1400 grammi.
Eks see ole muidugi alguse asi ka ja ma annan endale suurepäraselt aru, et iga nädal see kahjuks nii olema ei hakka.
Küll aga tahtsin Eesti punktisüsteemi kohta pärida. Kui ise käisin, siis arvestati punkte ainult kaalu ja sugu arvesse võttes (18 punkti 60-70, 20 punkti 70-80 etc), Prantsusmaal aga loevad ka vanus, pikkus, kehaline aktiivsus. Nii juhtuski, et võiksin süüa 24 punkti. Seda tundus mulle kaugeltki liiga palju ning mina rahuldun hetkel 20-22 punktiga. Loodetavasti ei tee ma midagi valesti.
Ja veel: kas Eestis ka kaalutakse jalanõudega? Siin paraku küll ja ma murran nüüd pead, kas on vahet kui ma käin täistallaga papudega või kontsakingadega kaalumas.
Jagage kogemusi palun:)

Abinõud tarvitusele võetud

Kaalu osas midagi positiivset hetkel raporteerida pole, seisak, et mitte öelda väike pluss. Abinõuna sai tarvitusele võetud taasliitumine KJ-ga, õigemini rühmavahetus - proovime, kas Lianaga on tuleb langus libedamalt.

Väike langus

Kuigi mu kaal on nüüd kõikunud 63,5 ja 62,5 vahel, siis eile hommikul ehk ametliku kaalumise hommikul näitas see 63,0 kg. Seega võib mulle kirja panna -7 kg. Viimased 3 kilo veel maha lükata, no küll lähevad visalt :S Peaks vist rohkem magama ja rohkem liikuma.

Raporteerin siiski

Kuigi mõtlesin, et ega vist ei julge:) Aga tuleb tunnistada, et niiväga põhjust häbeneda siiski pole, kuna alla olen võtnud vahepeal lisandunud 2 kg. Ja siis rahulikult nullis jälllegi omadega. Ma ei saa küll aru, kust ma need kilod endale hankisin vahepeal, aga kardetavasti jätkuv mittekepikõndimine mõjub omasoodu:(
Seevastu hakkasin punkte lugema. Eriti just argipäeviti, kuna nädalavahetusel on kuidagi kiirevõitu olnud. Ja need kaks viimast päeva on üpris korraliku (ehk siis punktide piires) toitumusega möödunud, nii et pisike lootuskiireke on minu sisse tulnud, et ma lõpuks saan oma paigalseisust üle.

Taas seisab

Kaal siis. Aga kuna eelneva nädala jooksul on liikumine olnud valdavalt allapoole, siis ei ole põhjust muretsemiseks, pigem olen lootusrikas, et ehk siis järgmisel nädalal on jälle rõõmustamises põhjust.

Voot. Samas, kesse siin rääkis, et päevad hoiavad vett kinni? Siis on ehk kaal nats suurem kui tegelikult?

Sporti olen teinud nüüd veidi rohkem kui kuu regulaarselt. Mõistliku söömise korral peaks sellest täielikult piisama tervislikuks kaalulangetamiseks.

Kas pole mitte tasakaalukas jutt? :)

Rannahooajaks vormi!

Tere:)

Olen teie blogi juba kevadest saati piilunud. Paraku oli siis niikuinii juba hilja rannahooajaks vormi saada (nõrk nagu ma olen), niiet ühinen teiega parem nüüd ;)
Olen ühe korra ka varem kaalujälgimisega kokku puutunud, varsti 3 aastat tagasi. Tookord õnnestus alla võtta ligi 10 kilo, kuid paraku jäi kogu üritus Prantsusmaale kolimisega katki.
Nüüd, tookordsest alustamisest 10 kilo raskemana ja prantsuse hõrgutistega harjunud, hakkan jälle otsast peale.
Teadsin kohe, et üksi mul millegi sellise jaoks meelekindlust ei jätku ja sestap läksingi eelmine neljapäev kaalujälgijate rühma. Seekord Lyoni.
Plaanis on alla võtta 30 kg. See nädal on kulgenud söögi mõttes igati edukalt (nagu ikka esimene nädal), kuigi suurt langust ma loota ei julge, sest päevad ja põsekoopapõletik hoiavad kardetavasti vett kinni (Selliseid asju tean ma ainult tänu Liana Vahtrale:P).
Ülehomme siis raporteerin.
Seniks kõigile teistele kena kaalulangust ja sooje sügisilmu:)

-600g

eile oli nii metsikult tempokas päev, et ettekannet ei jõudnudki teha.
Mu eile kaalumine näitas miinust 600g, seega on nüüd kokku läinud 2,8kg. Päris okei ju, ehkki lootsin salamisi enamat (nii loomulik). Aga olgem ausad, täiesti 100% ma sel nädalal punkte ei kirjutanud ja eks sealt vigu tuligi. Lisaks muidugi töötasuks toodud kalevi kommikarp, mida ma ülde ju kusagile ei kirjutanud.

Spordist:

• keperdamas käisin kaks korda sel nädalal ja üsna tõhusalt, nagu
  Misucchi just eelnevalt aru andis;
• Pilateses kaks korda;
• lisaks mitmed kilomeetrid rattaga.
  

Nii et entusiasmi veel on :)

Tänan küsimast, juba parem!

Kuigi täna on juba reede, loodan, et pisukest viivitust ei loeta sohitegemiseks ja võin uhkusega paluda Kajakal võtta minu kaalust maha pool kilo. Miinust on seega -2,7.

Oma osa on siin kindlasti pikkadel ja vaheldusrikastel kepikõnniringidel koos Kajakaga. Viimatine ring oli päris spontaanne, kuna olin just pidanud lapsehoidja hilinemise tõttu oma trenni ära jätma ja päris tige, aga suutsin mitte käega lüüa. Õnneks oli Kajakas ka tulija, nii et läksimegi õhtul päris pimedas Toompeale ja all-linna parkidesse, võtsime treppe ja mägesid, kirusime rasket elu ja meenutasime noorusradu, aga kokkuvõttes kadus 1t20 minutiga 480 kalorit. Mis on hea. Ja pärast kodus enam ei söönud. Mis on veel parem.
Samal ajal olen viimased kaks nädalat hoolega lugenud ka sissesöödavaid kaloreid, eks sellel on ka kindlasti oma mõju kaalule. Hetkel ütleb mu valvas pulsikell, et kulutamaks 6 kilo 10 nädalaga võin päevas süüa 1850 kalorit ja pean trenni tegema 1400 kalori eest nädalas. Katsun siis olla sõnakuulelik ja loodan, et visadus viib sihile.
Ja lõpetuseks küsimus suurele ringile - kuidas arendada endas sihikindlust? Ma mõtlen üldse, mitte ainult kaalulangetamise osas. Mul on sellega tõsiseid raskusi...

Nonoh

Ma saan aru, et te ootate, et ma kirjutaks midagi:)
Olgu siis.
Millegipärast on mul igal kolmapäeval selline tunne ja tuju, et NÜÜD ma hakkan korralikult sööma.
Täna on ka täpselt selline tunne. See tunne läheb tavaliselt reedeks üle, et esmaspäeval korraks taas jõuliselt ilmuda, ja taastuleb kolmapäeval.
Kaal on endiselt sama. Ja ei ole enam ammu märkimisväärselt langenud / niiiiuts, nutt ja hala/. Aga ju siis sellest TUNDEST üksi jääb väheks. Tegusid oleks ka nagu vaja.
Ma hakkan nüüd lugema, mis kui palju punkte annab.

Novähemalt midagigi.

Ehk siis pisike langus, märgin siiski ära. Täna hommikul 71,4 nii et Kajakas, kirjuta 3,6. Mudu kõik vaatavad, et ma tegelt ei kaalugi ennast.

Huvitav fenumenaalne tähelepanek. Et kui sõbrannadega teha väike istumine ja manustada tsipa rohkem alkoholi, siis järgmine päev kaal kohe langeb. Tuntavalt. Ta tuleb tagasi ka, aga ikkagi. Et kas kõigil on nii?

Muidu on nii nagu tavaliselt. Praegu olen suutnud kolm korda nädalas trennis käia, eelmisel nädalal oleks ka neli jõund, aga eelpool nimetatud piduõhtu tõttu jäi laupäev ära... spinning ruulib. Ja söömisega olen lihtsalt mõõdukas. Natuke salakommi on ainult sisse läinud. Aga mitte palju õnneks. Küpsistest olen suutnud eemale hoida.

Uus algus

Nii, kui nüüd ühtki olulist tööasja vahele ei tule, siis ma napsan tööajast tunnikese ja lähen liitun uuesti kaalujälgijatega. See eelmine neljapäeva õhtune aeg oli mulle natukene kehv, sest ma ei saa kunagi päris kindel olla, kas selleks ajaks töölt ära saan ja kui saangi, siis kas kuskile last panna on. Esmaspäeva keskpäeval tundub aga ok, sest siis on tööaeg ja hommikupoole pole väga tuli takus ka. Ja ma pean IGA nädal käima, sest kogemus on näidanud, et muidu olen esimene nädal tubli, aga järgmisest kaob motivatsioon ära.
Lugesin täna Kaalujälgijate kodulehelt Kaire Vilgatsi päevikut ja see andis ka indu juurde. Kaire mu töökaaslase tütar ja oleme ikka trehvanud, kui tuttval inimesel hästi läheb, siis see motiveerib. Mind need võõraste inimeste edulood suurt ei mõjuta.

Lisaks vaatasin täna Shaping Clugi trenniaegu, tahaksin FatBurnis käima hakata. Kinkekaart seisab juba ammu kapi peal. Nüüd leidsin teisipäeva ja neljapäeva hommikused ajad, mil mul on täpselt koosolek. Aga kui ma saan end sealt ära nihverdada, siis läheks küll...
Peale selle mõtlen juba tükk aega käimiskeppide soetamise peale. Aga millal ma käima hakkaksin? Päeval tööl, õhtul lapsega kodus ja pole kedagi ka, kes teda vaadata sellel ajal saaks. Korra käis peast läbi, et ärkaks hommikul tunnikese varem, kui laps veel magab ja teeks ühe tiiru. Samas vist ei julgeks eriti rahuliku südamega, sest mis siis, kui ta nt varem üles ärkab? No või õhtul peale kaheksat, kui laps magama läheb. Siis ta niikuinii ei ärka, aga õues juba pime ja emasüda vist ikka ei lubaks ka sellist tempu teha..